tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused, pealtnäha üsna argises ümbruses. "Aastad" , "oma tuba", "Merereis". Jean-Paul Sartre (1905-1980) · Prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistenstsialist. · Kaitses inimõigusi · Team teost "Iiveldus" võib lugeda eksistensialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. (peategelane on homo kes jäädvustab päevikutes oma tühja ja absurdset elu ning ükskõikset ja kalki asjademaailma enda umber. · Prantsuse armeest sattus sakslaste kätte sõjavangi · Pärast vabanemist sai temast Prantsuse vastupanuliikumise aktiivne liige. · Esimene mõjukas filosoofiline töö oli "Olemine ja Olematus" · Enamus tema tundumaid kirjanduslikke teoseid kuulub draamazanri.("kärbsed", "kinnine kohus","määritud käed". · "Hüvastijätutseremoonia" rammat on kirjutatud Simone de Beauvoirina , milles on kirjeldatud Sartrei kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat.
4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav
Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus 5. Raha definitsioon Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. Raha funktsioonid: Vahetusvahend on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend raha reaalväärtus M/P, kus M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend 7. Raha tüübid läbi aegade
(1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk „madal“ fantaasia (A. Pervik). 10
Nendes teeb täiskasvanu järeldusi, mida ta sündmuste toimumise ajal lapsena veel teha ei suutnud. Lapselikult esitatud vaatepunkt võib lugejale vahendada täiskasvanute maailma väärtushinnanguid. Näiteks ,,Kapiukse kollide" seerias esindab lapsele omistatud vaatepunkt täiskasvanute soovi, et lapsed asju korras hoiaksid. Jutustusega ,,Vaikuse hääled" edastatakse lugejale täiskasvanute soovi, et lapsed ei lärmaks. Jutustusega ,,Roosa printsess" tahetakse lastele näidata asjademaailma tühisust. Selles loos on ka kõige tugevamalt esiplaanil irooniline jutustaja, kelle asjademaailma pihta sihitud kriitika väikestele tüdrukutele arusaadav ei pruugi olla. Liisu-lugude jutustaja vahendab lapse vaatepunkti: ta on lapsi hästi mõistev, ilmselt täiskasvanud isik, ühtaegu lapsega koos viibiv ja olukorra kui terviku kohale tõusta suutev. Vilepi proosaloomingus on Liisu-sari kõige paremaks näiteks lapselik-naiivse jutustamisviisi valdamisest autori poolt
annaabi.ee 
