Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on
40. SATA on liides, milles käib kõvaketas 41. Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju 42. Siinid need on pesad emaplaadil, kuhu kinnitatakse riistvara 43. Skänner analüüsib mingit kujutist ja muudab selle digitaalseks 44. Sülearvuti väike ja kompaktne arvuti 45. Tarkvara arvuti töötamiseks ja asjaajamisteks vajaminev osa 46. Toiteplokk on seade arvuti sees, millel on kindel pinge ja selleabil töötab arvutil riistava 47. Valgusdiood e. Leed on nagu üliväike elektripirn, mis kiirgab värvi 48. Vektor - on geomeetriline vektor, kindla suunaga lõik, mida iseloomustatavad siht, suund ja pikkus 49. Wifi traadita interneti ühendus 50. World Wide Web e. www internet milles me igapäevaselt ringi seikleme
pöörama. Tema loss Saksamaal Aachenis muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus oli ka kirjutustuba. Kuigi ta ise õppis lugema alles kõrges eas, tahtis ta oma suurust väljendada ka kunstis. Kirjakunstki arenes sel ajal. Endistest põhiliselt suurtähtede kirjastiilidest (nt Rooma kapitaalkiri) oli vahepeal välja kasvanud muid stiile, kus tähed muutusid väiksemaks ja omavahel seotumaks. Sellised kirjastiilid olid vajalikud igapäevasteks asjaajamisteks ja kiiremaks kirjutamiseks nt kursiiv. Kursiiv jaguneb vanemaks ja nooremaks. Vanemat kasutati I-IV sajandini. Uuteks ladina kirja liikideks saavad neli suuremat rühma: iiri-anglosaksi (iiri ja inglise), merovingi (prantsuse), lääne- gooti(hispaania) ja vana-itaalia. Kloostrites tegelesid mungad usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati ümber pärgamendile - eriliselt töödeldud loomanahkadele. Peamiselt valmistati
valitsuse saab luua,kui on pool parlamendi kohtadest.(kõik ministrid kuuluvad ühte erakonda). Koalitsioonivalitsus-mitme parteiline valitsus.Valitsus- 10-20 inimest. Eestis 15.Juhiks peaminister.Peaministri ülesanne-esindada valitsust ja juhtuda seda, Valitsuse liikmed on ministrid. Välis-Kaitse-Sise-Justiits-Majandus ja kommunikatsiooni-Põllu-Rahandus- Keskkonna-Sotsiaal-Haridus ja teadus-Kultuuriministeerium.Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav ametnik. Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär.Valitsus ül-viia ellu sise/välispoliitikat,suunata valitsusasutuste tegevust,juhtida riiki seaduste/riigieelarve/koalitsiooni alusel. Maakond-riiklik ja vald kohalik.Eestis on 15 maakonda.194 linna.Maakond ja need on haldusüksused.Maavanem-maakonna juht. Maavalitsus-riigi täitevvõimu asutus.Vald/linn-iseseisvad omavalitsused.Juhib volikogu(4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna
lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna eesti vallutati ja järelikult võib seal jõudu kasutada Maapäev toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat kõigile aadlikele kohustuslik oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas Maanõunike kolleegium maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kolleegiumi liikmed uue (nagu raes kunagi) kogu aeg koos vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju kindralkuberneri nõuandja 12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused vastasseisu tektianud küsimus - kes peab maksma riigi kaitsmise eest? aadlikud olid