4. saab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja teeb neile ettepanekuid asjaajamise ja arhiveerimise korraldamiseks; 5. teeb Riigikantseleile ettepanekuid Rahvusarhiivi tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 6. korraldab järelevalvealuste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade ning dokumentide loetelude, asjaajamist käsitlevate muude dokumentide ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamist või nende kohta arvamuste andmist; 7. annab soovituslikke juhendeid dokumentide säilitustähtaegade määramise, arhivaalide korrastamise, kirjeldamise, arhiivi üleandmise, säilitamise, kaitse ja kasutamise nõuete täitmiseks; 8. osaleb rahvusvaheliste arhiivindusalaste organisatsioonide ja liitude tegevuses; 9
4. teostab arhiivijärelevalvet seaduses sätestatud korras; 5. hindab arhivaale ja teeb riigiarhivaarile ettepaneku avalikelt arhivaalidelt arhiiviväärtuse ära võtmiseks või otsustab arhiiviväärtuseta avalike arhivaalide eraldamise hävitamiseks; 6. annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade kohta enne nende kehtestamist, muutmist ja täiendamist; 7. annab audiovisuaalsete dokumentide osas arvamuse järelevalvealuste asutuste dokumentide loetelude ja säilitustähtaegade kohta enne nende kehtestamist; 8. juhendab järelevalvealuseid asutusi ja isikuid asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning Arhiiviseaduse ja Arhiivieeskirja rakendamisel. Näiteks nende kodulehel on väga hea
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu. Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad
ja asutuste kirjad. Ei tee ju ka AVS vahet füüsiliste ja juriidiliste isikute kirjadel. Meie arvates lahendatakse füüsiliste isikute avaldusi sellise töökorralduse juures sisuliselt paremini. Määruse p 3 kohustas valitsusasutusi viima ühe aasta jooksul oma asjaajamiskord kooskõlla Alustega ning tagama, et ka nende hallatavad riigiasutused sedasama teeksid. Kuna määrus jõustus 1. sept 1996, siis möödus tähtaeg asjaajamiskordade Alustega kooskõlla viimiseks 1. sept 1997. Alused mingit kontrollimehhanismi, kas ja kuidas määrust täidetakse, ette ei näinud. Nüüd aga on Riigikogu poolt 25. märtsil 1998 vastu võetud arhiiviseadus selle lünga täitnud ning vastavad järelevalvefunktsioonid loodavale Rahvusarhiivile pannud. 3. ASUTUSE ASJAAJAMISE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Asjaajamise organiseerimise vormid
annaabi.ee 
