Pöördumatu inhibitsioon ehk inaktivatsioon Pöördumatud inhibiitorid moodustavad ensüümiga kovalentse kompleksi inhibiitor ensüümilt enam ei dissotsieeru Reageerivad enamasti mõne katalüütiliselt olulise aminohappejäägiga On organismidele toksilised Mõjuvad juba väga väikestes hulkades Näiteks: Fosfororgaanilised ühendid reageerivad atsetüülkoliini esteraasi katalüütiliselt olulise seriinijäägiga Tsüaniid ja asiid inaktiveerivad hingamisahelas oleva tsütokroom c oksüdaasi Afiinsusmärgised kasutatakse ensüümide katalüütilise mehhanismi kindlakstegemiseks Enesetapu inhibiitorid võimaldavad rakendust meditsiinis Pöördumatud inhibiitorid
Esineb c-tüüpi tsütokroomides. a ja b tsütokroomid on integraalsed membraanivalgud, c tsütokroom- integraalne või perifeerne. 4. Ei tea 5. ATP süntetaasi ehitus? P/O suhe mitu ATP molekuli sünteesitakse iga ½ O2 taandamisel veeks (ühe elektronpaari ülekanne). Väärtus NADH reoksüdeerimisel=10/4=2,5; FADH2 reoksüdeerimisel 6/4=1,5. 6. Oksüdatiivse fosforüülimise protsessi regulatsioon. Inhibiitorid: rotenoon inhibeerib kompleks I. Tsüaniid, asiid ja CO on mürgid, kuna inhibeerivad kompleks IV, seostudes tugevalt tsütokroom a3 vormiga. Oligomütsiin ja DCCD on ATP süntaasi inhibiitorid. Lahutajad on ained, mis lahutavad elektrontranspordi ADP fosforüülimisest, hajutades prootongradiendi. Lahutajad on hüdrofoobsed molekulid, millel on kergesti dissotseeruv prooton (dinitrofenool, dikumarool). Tsütosoolse NADH transport mitokondri maatriksisse on lahendatud süstiksüsteemide abil, mis vahendavad elektronide
Prootonid ei saa vabalt läbi membraani tagasi difundeeruda seega moodustunud gradient püsib. Prootonid liiguvad rakku tagasi piki prootongradienti läbi membraanis paikneva ATP süntaasi kanali. Sellega kaasbeb ATP süntees membraanne fosforüülimine. Membraanne fosforüülimine on iseloomulik aeroobsetele ja anaeroobsetele hingajatele ja ka fototroofsetele bakteritele. Membraanset fosforüülimist (hingamist) saab blokeerida mürkidega: 9 · Tsüaniid, CO ja asiid seostuvad raua aatomiga tsütokroomi oksüdaasis ja takistavad elektronide ülekannet hapnikule · Antimütsiin A takistab elektroni ülekannet tsütokroom b-lt tsütokroom c-le. Elektrontransportahela komponendid: 1. Flavoproteiinid, kannavad vesinikku 2. FeS valgud (mitteheemne raud) kannavad elektrone 3. Kinoonid, kannavad vesinikku 4. Tsütokroomid, sisaldavad heemi, kannavad elektrone Elektronide ja vesiniku ülekandjad vahelduvad membraanis
funktsionaalrühamdega mittespetsiifilised. Spetsiifilised inhibiitorid aktiivtsentrisse suunatud pöördumatu inhibiitor, lisaks on ka ,,enesetapuinhibiitor". Katalüsaatorimürgid. Mittespetsiifilised pöördumatud inhibiitorid: metallidega komplekseeruvad ühendid, mis on inhibitoorsed nendele ensüümidele, mis sisaldavad katalüütiselt olulist metalli aatomit (CN -, S2-, N3- - tsüaniid, sulfiid, asiid). Tsüaniid ja asiid seonduvad vase kompelksidega, peatavad hingamisahela, kompleksseeruvad 1:1-le ensüümiga, mürki seetõttu väga vähe vaja. Inhibitsioon käib hingamisahela blokeerimise kaudu. Raskmetallid Ag+, Hg+. Moodustavad tugevaid soolasid karboksüül- või tioolrühamdega COO-, -S- Kelaatorid see toimib läbi olulise metalliiooni ärastamise. Ntx EDTA (etüleendiamiintetraatsetaat) on
(meenutab suhkrut, kuid mürgine) Teised Pb(II) ühendid on peam. vees lahustumatud valged tahked ained; neist tähtsamad kloriid PbCl2, sulfaat PbSO4, jodiid PbI2 (kollane) külmas vees rasklahustuvad, kuumas – paremini Pliisulfiid PbS – pooljuht Pliiasiid Pb(N3)2 – löögist plahvatav, üks detonaatorite põhiühendeid Saadakse naatriumasiidi NaN3 toimel pliisooladesse [Pb(NO3)2]. On tuntud ka Pb(IV)asiid, kuid see on liiga ebapüsiv. Pliikromaat PbCrO4 – oranžkollane tahke aine (värvipigment) Pb(IV) - ühendid sooladest tähtsamad plii(IV)sulfaat Pb(SO4)2 plii(IV)etanaat Pb(CH3COO)4 saadakse hapustatud lahuste elektrolüüsil (jmt. meetodid). Tetraetüülplii Pb(C2H5)4 – metallorgaaniline ühend kerglenduv vedelik, väga mürgine kasutatakse ikka veel väga laialdaselt (antidetonaator) mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas