filipikas. Antoniusele oli ta tegevus vastumeelt ja ta hukati 7. detsember 43 eKr. Kõned Cicero kõnedest on säilinud 58 (osa neist katkendeina). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Kõned Cicero esimesed kõned kaldusid stiililt asianismi, järgmistes kõnedes aga arenes juba isikupärane stiil. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas olid kõned mõeldud ka avaldamiseks kirjandusteosena, ent ümbertöötatud kujul. Kõned Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks.
ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks. Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on iseloomulikud võõrsõnadest ja vulgarismidest vabad, retooriliste iluvõtetega parajalt küllastatud, loogiliselt ja keeleliselt selged, rütmilised järjestatud lauseperioodid. Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus
Cicero saavutas Sextuse Rosciuse õigeksmõistmise, kuid ta oli kaitsekõnes paljastanud Sulla soosiku mahhinatsioone ja võis karta diktaatori viha alla langemist. Seetõttu lahkus Cicero Roomast ja võttis ette pikema matka Ateenasse ja Väike-Aasiasse oma retoorilise ja filosoofilise hariduse täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud endast hea mälestuse. Kui sitsiillased a. 71 alustasid kohtuprotsessi propeester Verrese vastu,
Seda hakati nimetama "uueks proosastiiliks". 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? 2. sajandi lõpus ja 1. sajandj algul eKr võeti Kreeka kirjandusest üle retoorika stiil, mida hakati nimetama asianismiks. Seda iseloomustas korduste rohke kasutamine, keeruline lauseehitus ja viimistletud rütm, rikkalik sõnavara, samas ka ülespuhutus ja emotsionaalsus. 1. sajandi keskel pKr võrdles Cicero asianismi ja atikismi, mis oli samuti Kreekast laenatud, kuid asjalikum ja kuivem retooriline stiil. Uus kõnemeeste koolkond hakkas end nimetama atikististideks. Nad püüdsid silma paista filoloogilise õpetatusega ega orienteerunud enam suurte rahvamasside ees esinemisele, vaid haritud publikule. 128. Kirjelda Cicero retoorika-alast panust ning tegevust kõnemehe ja retoorikateoreetikuna. Cicero oli noorena asianist, kuid atikistide esilekerkimisel heitis neile ette "jõuetust",
annaabi.ee 
