17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
Sophoklese jne sõber. Periklese sõbrad-kultuuritegelased olid usuasjus üsna vabameelsed. See andis Periklese vastastele, religioossetele konservatiividele, ajendi neid ateimis süüdistatuna kohtusse kaevata ja niimoodi Periklesele varju heita. HERODOTUS Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnu kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine.Püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja, toetades oma mõttekäikudes kreeklaste tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse.
varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. ,,Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta." Kuid unisoofilises psühholoogias käsitleme teistsugust ajataju vormi, mis seisneb erinevate ajahetkede omavaheliste kauguste tajumisel ajas või üldse ajataju puudumist. Kõik sündmused ja nähtused Universumis toimuvad ruumis ja kestavad teatud aja. Aeg ja ruum
valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. ,,Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta." See, kuidas inimesed erinevaid nähtusi ajus töötlevad, määrab ära nende aja tunnetamise. Selle mõistmiseks on välja tuua hea analoogia - film. Filmis järgnevad kiiresti üksteisele rida staatilisi pilte, mis jätavad sellise mulje, et film jookseb silmade eest läbi näiliselt katkematu piltide jadana.
varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta.“ Järelikult ajas võimalikku rändamist on üldse ainult kahte liiki. Esimene liik neist hõlmab inimese reaalset ( füüsilist ) ajas rändamist, mis on kirja pandud Maailmataju ajas rändamise teoorias. Teine liik aga hõlmab mõttelist ajas rändamist, mida psühholoogias nimetatakse kronesteesiaks ehk ajatajuks
annaabi.ee 
