kuju. Mida suurem on harmoonilise järjekorranumber, seda väiksem on mahtuvustakistus sellele harmoonilise ning seda teravamalt avaldub see harmooniline voolukõveras võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui:
korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste
staatiliste ja dünaamiliste tunnusjoonte abil. Arvutustulemuste erinevus on tingitud tunnusjoonte mittelineaarsusest, mida parameetrid ei arvesta. Väikestel signaalidel aga võime lugeda tunnusjooni tööpunkti ümbruses lineaarseiks ja see võimaldabki kasutada parameetreid kui kindlaid arvudena väljenduvaid seoseid. Ka on parameetrid kui arvväärtused hästi kasutatavad eri transistoride võrdlemiseks. 6.5.1. Transistori parameetrite süsteemid ja aseskeemid. Transistoride omaduste iseloomustamiseks võime kasutada z-, y- ja h-parameetrite süsteeme. Erinevatel parameetrite süsteemidel on aseskeemid erinevad. Mitmesuguste elektriahelate analüüsimisel kasutatakse kaasajal nn. neliklemmi mõistet. Neliklemmina võime vaadelda igasugust elektriahelat, kui tal on kaks sisend-ja kaks väljundklemmi. Teades ja kirjeldades matemaatiliselt sisend- ja väljundsuuruste
docstxt/125910246486650.txt
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2
UBEp (kuna UBEp = UBp UEp) IBp IKp -------------------------------------------------------------------- 72 5.3. Võimendusastmed VT baasil n tüüpi kanaliga väljatransistorid: In = f(Upl) neelu-paisu karakteristikud. Upl 0 sulgepinge. S neelu-paisu karakteristiku tõus.S = dIn/dUpl | Unl = const. ri transistori sisetakistus väljundkarakteristikute kallak. Väljatransistori aseskeemid: Kõrgetel sagedustel Madalatel sagedustel 73 n-kanaline VT: Reziimi valik: Unlp > Uväljm + Unl ; Inp > Inm Seos Inp ja Unlp vahel: Unlp = En Inp(Rn + Rl): - määratakse pingega Uplp, vastavalt punktile P. Seda tüüpi transistoril võib olla: Uplp = 0; Uplp < 0; Uplp > 0 74 Võiks valida: Rp = (0,01- 0,001)rsis ;
Järelikult ei sobi tavaline aseskeem asünkroonmootori käivitus- ja pidurdustalitluste arvutamiseks. Lühisrootoriga asünkroonmootori töö täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse täpsustatud aseskeeme. Joonisel 6.4.a on kujutatud tavalist T-kujulist aseskeemi, joonisel 6.4.b aga üht võimalikku täpsustatud aseskeemi, millel rootoriahelat kirjeldatakse mitme aktiiv- ja induktiivtakistuse järjestikparalleelühendusena. Joonis 6.4 Täpsustatud aseskeemid arvestavad täielikumalt voolu väljatõrjumise efektist tingitud rootorimähise takistuse sõltuvust libistusest. Voolude jagunemine rootoriahela kahe haru vahel ning voolude jaotuse muutumine sõltuvalt libistusest imiteerib analoogilist voolu väljatõrjumise efektist tingitud voolude ümberjaotumise protsessi rootorimähise varrastes. Täpsustatud aseskeemid võimaldavad küllaldase täpsusega välja arvutada
annaabi.ee 
