politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud. Jutu käigus lõhuti pr.Grubachi serviis ja tekitati talle peavalu. Politseiinspektor võttis K. vastu preili Brüstneri toas, kus viibisid ka kolm ametnikku pangast, kus K. töötas. (K. oli pangas saavutanud küllaltki hea koha, ning tal olid head suhted panga presidendiga, aga mitte nii head asepresidendiga, kes kõigest hoolimata pidi K., kui arvestatava jõuga, suhteid parandama hakkama*) Sama päeva õhtul läks K. Brüstneri juurde vabandama, kes oli nii hilisest jutuajamisest pisut ehmunud. Nende juttu kuuli pealt majaomaniku sugulane, kes magas kõrvaltoas. K. oli valmis preili au eest seisma ja ütles viimasele, et ta teeb kõik heaks. Ta rääkis talle ka seda, et oli arreteeritud. Rohkem ta preiliga kokku ei juhtunud, sest naine samahästi kui vältis teda.
Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu. Presidendil pole õigust Kongressi kodasid laiali saata ja erakorralisi valimisi korraldada. Kui president sureb, tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on teisest parteist, vahetatakse kõrgemaid ametnikke kümnete
Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu. Presidendil pole õigust Kongressi kodasid laiali saata ja erakorralisi valimisi korraldada. Kui president sureb, tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on
24 1962 1964 keelustas maksu, mis andis õiguse valida 25 1965 1967 kehtestas protseduurid presidendi asendamiseks, presidendi töövõimetuse kindlaksmääramiseks ja tema koha täitmiseks asepresidendiga 26 1971 1971 laiendas valimisõigust nii, et valida said ka 18- aastased 27 1789 1992 piiras Kongressi võimalust muuta oma sissetulekut Ratification: · Delaware, December 7, 1787 · Pennsylvania, December 12, 1787 · New Jersey, December 18, 1787 · Georgia, January 2, 1788 · Connecticut, January 9, 1788 · Massachusetts, February 6, 1788 · Maryland, April 28, 1788 · South Carolina, May 23, 1788
annaabi.ee 
