Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat; vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu; paljulapseline pere; puudelapsega pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus; töövõime kaotusega isik, kellele on sotsiaalkindlustusameti poolt määratud töövõime kaotus vähemalt 40%;
peresse hoolduspere lepingu alusel, mille sõlmib perega lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus maavalitsuse vahendusel. v. Lapsendamise kohtuistung on kinnine. v. Istungil osalevad kohtunik, istungisekretär, lapsendajad, vajadusel laps ja maavanema esindajana maavalitsuse lastekaitsetöötaja. 12 Lapsendamise protsess 5. Lapse lahkumine asenduskodust : v. Pere ja asenduskodu personal arutavad lapse asenduskodust lahkumist ja korraldavad selle. Pere saab lapse asenduskodust lahkumisel kaasa tema pildid, joonistused jm lapsele olulised esemed, samuti teabe lapse vaktsineerimiste kohta. v. Asenduskodu juhataja annab perele kontaktid, kellega asenduskodust vajadusel edaspidi suhelda (juhataja või lapse usalduskasvataja). Teada on vaja ka lapse perearsti kontaktandmeid.
mõned raamatupidamisega seotud programmid. Arvutit vajan eeloleval viimasel õppesemestril eelkõige lõputöö kirjutamise jaoks. Siiamaani olen hakkama saanud kooli arvutitega, kuid lõputöö nõuab oluliselt suuremat keskendumist, kui võimaldab kooli arvutiklass. Seoses lõputööga on paaril korral kuus tarvis sõita maakonnakeskusesse kohtuma erinevate ettevõtjatega, kelle hulgas viin läbi uurimust. Sõitude katteks asenduskodust saadavast taskurahast ei piisa, samuti ei kata kooli sõidukompensatsioon seda. Seega oleks SEB Heategevusfondi toimetuleku stipendium suureks abiks. Olen veendunud, et olen õige kandidaat stipendiumile. Mul on kogemus eelarve koostamisest oma asenduskodu perest, kus minu ülesanne on olnud tulud ja kulud tasakaalus hoida. Ka oma isikliku väikese eelarvega olen suutnud hoida tasakaalu, probleem tõuseb päevakorda siis, kui on vaja teha mõni suurem väljaminek, nagu arvuti antud juhul
Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene." Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. "Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt -- miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?" Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu. Asenduskodus kasvanud noorel võib üleminek iseseisvasse ellu toimuda järsemalt, sest sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel õigus elada asenduskodus kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutsekooli või ülikooli nominaalse õppeaja lõpuni. Kuid Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uuringus" Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks" selgus, et asenduskodudes on laste
tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8 erinevas vanuses last. Kahjuks kohtab lastekodus harva asendusisasid. Seega jääb tihti asenduskodus kasvanud laste jaoks mehe roll kaugeks, sest ka koolis on enamasti õpetajateks naised ning nad ei omanda reaalset ja terviklikku pilti mehe ja naise rollidest ühiskonnas. Asenduskodus pakutakse lastele turvatunnet, tuge ja kõike seda (mida peaks talle pakkuma ja õpetama perekond), et tulevikus asenduskodust lahkudes, oleks noorel oskused ja võimalused alustada oma iseseisvat elu. Asenduskodus kasvanud noorel võib üleminek iseseisvasse ellu toimuda järsemalt, sest sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel õigus elada asenduskodus kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutsekooli või ülikooli nominaalse õppeaja lõpuni. Kuid Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uuringus" Asenduskodus kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks" selgus, et asenduskodudes on laste
viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus; · varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus; · asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht; · noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust pärit või vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele elamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · üldhooldekodu - vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus; · koolkodu - puuetega kooliealistele lastele elamiseks, hooldamiseks arendamiseks ja õpetamiseks loodud asutus;
annaabi.ee 
