· Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. · Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks. "Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist," ütleb Ojuland ajakirjale Naised. ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED: - Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus. - Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida. - Raske on garanteerida, et lapsesoov tuleb õilsatel eesmärkidel. - ASENUDUSEMA/EMADUSE PLUSSID: - On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi.
Erinevates riikides kehtivad nõuded asendusemale: - Inglismaal peab surrogaatema olema abielus või püsisuhtes - Iisraelis on eelistatud vallaline, lahutatud või lesk. - asendusema peab olema suhteliselt noor naine ning tal peaks olema olnud vähemalt üks normaalne sünnitus. - asendusemal ei tohi olla harjumusi, mis võiksid loodet kahjustada: suitsetamine, alkoholism või narkomaania - asendusemaks olemise välistavad kroonilised haigused, mis sunniva pidevalt ravimeid võtma, või lihtsalt haiglaslik ravimilembus. - asendusemal ei tohi olla diabeeti või reesusantikehi. - vajalik on eelnev põhjalik tervise kontroll, eriti emaka seisundi kontrollimine. - vajalik ka psühholoogilise tagapõhja kontroll Euroopas põhineb asendusema leidmine vaid altruistlikel vabatahtlikest koosnevatest organisatsioonide abil.
sõbrannadega lõbutsenud ühes Riia klubis. Seal oli ta tutvunud ühe noormehega, kellega ta ülejäänud õhtu veetis. Järgmise päeva hommikul oli ta avastanud ennast odavast hotellist ning õmblused seljal. Tüdruku kehast oli eemaldatud neer. Ilmselt oli ta uinutatud ning ta ei suutnud käituda enam adekvaatselt, mis andis lihtsa võimaluse kurjategijatel oma töö hõlbsalt ära teha. Maailmas kasvab surrogaatemade kasutamine viljatutele peredele laste saamiseks. Asendusemaks nimetatakse naist, kelle kehas kasvab teiselt naisorganismilt pärit embrüo viljastatud munarakk. Eestis on 2011-nda aasta seisuga surrogaatide kasutamine illegaalne ning selle vastu eksides karistatav. Maakeral on rohkesti paljunemisvõimeta paare, kes on valmis maksma ükskõik kui suure summa, et oma lapsesaamise soovi täita.Viljatuse põhjuseks võib olla, et naine ei suuda rasedust lõpuni kanda või mees on steriilne. Nende inimeste ainuke võimalus on laste adopteerimine või
* embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. * valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus * embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- e. asendusemaks. Inimesel: * naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades nõelpipetti. * munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke tooraineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 °C juurde. * valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed rakud)
Antiseerum- vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Folliikuleid stimuleerivad hormoonid- nende manustamisel saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Surrogaat- ehk asendusemaks nimetatakse teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi. Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii oma vahel kui ka vanematega. Imetajate klonimine embrüolõhestusemeetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varane embrüo (moorula staadiumis) jaotatkse osadeks, lastakse
munarakk. Siis teostatakse kunstlik seemendamine, 6-8 päeva pärast pestakse spets kateetri abil embrüod emakast välja. Hoitakse sobiva koostisega söötmel, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod- need võib kohe siirata või säilitada vedelas lämmastikus. Ühelt doonorilt saadud embrüod saab siirata mitmele. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud looma nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemaks. Kasutatakse ka viljastamist in vitro- klaasis, väljaspool organismi. Positiivsed küljed: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (võis isas) võimalik paljude järglaste saamine 2. Embrüote eluvõimelisena säilitamine sügavkülmutatamise teel võimaldab neid transportida kaugete vahemaade tahas Embrüosiirdamine inimsel. Probleemid: eetika- see on ebaloomulik, üleliigsed embrüod hävitatakse.
annaabi.ee 
