KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. a) Monosahhariidid -lihtsuhkrud b) Oligosahhariidid Liitsuhkrud c) Polüsahhariidid Monosahhariidide jääkidest heterotsüklilised ühendid - Sisaldavad tsükli koostises heteroaaatomeid. Asendusderivaat H asendatakse funktsionaalrühmaga. Funktsionaalderivaat Funktsionaalrühm asendatakse. Alkoholaaadi nimetus on nagu soolalahustega CH2CH2ONa Naatriumetanolaat Nimetused otsi erladi Isomeeria mitmel ainel on sama koostis, aga erinev ehitus. Struktuuriisomeeria: 1. Ahelaisomeeria Süsinikahela kuju on erinev. 2. Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades. 3. Funktsiooniisomeeria Erinevad funktsionaalrühmad.
Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: ESTRID JA AMIIDID 1. Karboksüülhapete funktsiooniderivaadid · Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR
Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: ESTRID JA AMIIDID 1. Karboksüülhapete funktsiooniderivaadid · Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR
Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega: ESTRID JA AMIIDID 1. Karboksüülhapete funktsiooniderivaadid · Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: · Tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid on estrid ja amiidid. · Karboksüülhappe asendusderivaat asendatud karboksüülhapped (radikaalis on asendatud üks või mitu vesiniku aatomit mingi asendusrühmaga). Näiteks: aminohapped, hüdroksühapped, halogenohapped jt. 2. Estrid · Ester karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR
annaabi.ee 
