teostamisel( sobiv temperatuur, akende sulgemine, vahekardinad, libistusvastased matid, pesemisel sobiv veetemperatuur jm) v Järelvalve,kliente ei tohi üksi jätta pesemisruumi v Hügieenireeglite täitmine hooldustoimingute teostamisel v Pesemisraami kasutamisel lukustada rattad, klienti trantsportida kaetult ja ülestõstetud küljepiiretega v Pesemisel lukustada dusitooli rataste pidurid LAMATISTE VÄLTIMINE v Asendivahetus, asendivahetusel hinda nahka lamatisohtlikes kehapiirkondades nahakahjustuse tekke suhtes v Aktiviseerimine, ülesvõtmine, tooli võtmine v Nahahoolduse teostamine v Kudede hõõrdumise vältimine, võivad tekkida kahjustused sügavates kudedes v Lamatiste abivahendite(lambanahk, madrats) ja toestuspatjade kasutamine voodis ja ratastoolis v Ergonoomiliste abivahendite kasutamine kliendi tõstmisel ja asendivahetusel v
veetmist füüsiliselt aktiivsena, liikumist (nt kõndimine või rattasõit), tööl liikumist (kui inimene endiselt töötab), kodutöid, mänge, sporti või planeeritud harjutusi seoses igapäevaste, perekondlike ja kogukondlike tegevustega. 22.ADL tegevused, kuidas jagunevad 2 grupiks; 1. BADL (Basic Activities of Daily Living) ehk igapäeva põhitegevused,- söömine, riietumine,WC-toimingud, pesemine (keha pesemine kaelast varvasteni),liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus) 2. IADL (Instrumental Activities of Daily Living) ehk teatud vahendi või instrumendi kasutamist nõudvad igapäevategevused- toidu valmistamine, poes käimine toiduvalmistamiseks või kodu/riiete korrashoiuks vajaliku hankimiseks, laua katmine, koristamine, nõude pesemine, rahakasutuse ja sisseostude plaanimine, riiete vahetamine vajadusel, riiete hoidmine õiges kohas,pesu pesemine, triikimine, voodi korrastamine, oma toa ja
tegevused üksi ja teistega. Väljaspool haiglat: Seltsitegevus, suhtlemine sama haiguse põdejatega. Võimalusel hobidega jätkamine. Lamajal lamatiste ja Lamatised. kopsupõletiku oht 1. Mobiliseerida patsienti (peab liigutama ennast nii palju kui seisund lubab, aktiivne võimlemine) 2. Vähendada survet (sage asendivahetus, survet vähendavad madrats ja padjad, abivahendid-vereringemadrats, vahtkummirõngad jm) 3. Hoida nahk terve, puhas, kuiv (hea hooldus, hea intiimhügieen, pesemine, kreemitamine ja masseerimine) 4. Saavutada hea üldine seisund (passiivne võimlemine, täisväärtuslik toit, piisavalt vedelikku) 5
Seoses sellega on välja toodud kaks erinevat harjutuste kompleksi või manöövrit. Need on leitud olevat väga efektiivsed, kuni 80% paranemisnähtudega (Herdman jt, 1993) Nendeks harjutusteks on Epley ja Semonti manöövrid. Nende põhimõteteks on sademe eemaldamine kõige sensitiivsemast ja sagedasemast poolringkanali osast. Aposterioorsest poolringkanalist. Mõlema manöövri läbimine võtab aega keskeltläbi 15 minutit. Semonti manöövri põhimõtteks on asendivahetus küljelt küljele kiirelt. Epley manööver on sellele väga sarnane, kasutates pikali ollev ainult pea pööramist teisele küljele. Eripäraks on igasse asendisse 30 sekundiks jäämine. (http://www.dizziness-and-balance.com/disorders/bppv/bppv.html) Joonis 3. Epley manööver Kokkuvõte Üks enimlevinenud põhjuseid miks tekib peapööritus või nüstagm on healoomuline parüksomaalne asendivertigo
Vöö pinguldamiseks tuleks sikutada seda 13 kinnituspaela eri suundades.Tõstevöö eesmärgiks on kliendi turvatunde loomine siirdamisel, samuti kliendi mugavustunne ning võimalikult suure iseseisvuse saavutamine erinevates toimingutes.Tõstevööga tuleks liikuda võimaikult kliendi lähedal.Vööd ei tohi kasutada eaka tõstmiseks. Kinni ei tohi haarata eaka käsivarrest ega riietest. 3.4Mobiilne tõstuk. Siirdumine ja asendivahetus on sujuv, kui seda tehakse õigeid tehnikaid ja vastavaid abivahendeid kasutades. Neid tehnikaid harjutades ja pidevalt korrates, muutuvad nad loomulikuks liikumise osaks nii hooldajale endale kui ka hooldatavale. Lingtõstuk Birdie võimaldab patsienti tõsta voodist, toolilt ja põrandalt, samuti patsienti langetada ja koos tõstukiga soovitud kohta transportida.Tõstuksüsteem on kinnitatud ratastega alusele
Tasakaalu säilitamist raskendab lihasjõudluse nõrgenemine eriti vanadel naistel. Kui vanur vaatab alla, halveneb visuaalne kontroll asendi üle ja tagajärjeks võib olla kukkumine. Siiski ei pea kõik kolm süsteemi korras olema. Ühe süsteemi häireid on võimalik kompenseerida, näiteks nägemisteravust või asendi tunnetust. Aju omadust töödelda saadud informatsiooni saab parandada harjutamisega. Kõndimis- asendivahetus- ja keeramisharjutused võivad aidata, kui püstiasendi kontrollimine on halvenenud. Asendi muutumine Vanuritele on tüüpiliseks asendi muutuseks pea allavajumine, mis tekib raskuspunkti ettesiirdumisel. Lülisamba rinnaosas on küfoos ja alaosa sirgeneb. Tekib ettekummarduv asend. Selgroo degeneratiivsed muutused, lülivahemike kitsenemine, osteofüüdid, lülikehade äärte skleroostekitavad seljas funktsioonihäireid ja lülisamba lühenemist. Sagedaseks on ka skolioos.
annaabi.ee 
