• Peab olema hea juurdepääs voodile, piisavalt valgust ja ruumi ergonoomiliste võtete kasutamiseks • Protsessi peab kaasama ka pt ja tema pereliikmeid • Muuda pt asendid iga 2h tagant • Hinda pt naha individuaalseid iseärasusi • Ratastoolis oleva pt kehaasendit tuleks muuta paar korda tunnis, kui pt on suuteline ise seda tegema,siis iga 15 min tagant 3 • Kõik asendimuutused tuleb dokumenteerida • Kasuta abivahendeid • Pt kes ei tule ise toime ei tohiks voodi peaotsa nurk olla kõrgemal kui 30 kraadi • Luulised kehaosad ei tohi olla teineteise vastas • Kahjustunud koht ei tohi olla kehaasendi tugipunktiks • Tuleb teha harjutusi • Kasuta võimalusel õhk-, geel- ja vesi täidisega madratseid voodis ja ratastoolis • Kasuta surve punktide säästmiseks väikeseid patju, linu või spetsiaalseid polstreid
köhib. Ravi: 1. Õige asend (Toraks asend patjadega) 2. Palju juua 3. Hea isiklik hügieen, hea põetus 4. Mitte külmetuda hoolduse ajal 5. Õige hingamistehnika 6. Aita köhida 7. Hea suuhügieen 8. Puhkus ja rahu 9. Vajadusel hapnikravi 10. Õiged ravimid 11. Vältida nakkuste levikut õige kätehügieen 12. Aktiviseeri patsienti niipalju kui võimalik 13. Aktiivne ja passiivne võimlemine 14. Asendimuutused 15. Korralik toitumine 5
mürgisust Ennetamine/vältimine: puhtus, kaitseriietus (eririietus), koristamine, desinfitseerimine, tervisekontroll · Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus Sama tüübi liikumise kordamine Üleväsimust põhjustavad sundliigutused ja asendid Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Ennetamine: liikumisharjutused, sirutused, vahepausid, asendimuutused Füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks, peab tööandja kohandama tööd töötajale võimalikult sobivaks (vaheajad); Peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi, ealisi iseärasusi, töövõime muutumist tööpäeva vüi vahetuse jooksul, pikaajalist töötamist üksinda. · Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus( halb töö aeg) Pikaajaline töötamine üksinda
(eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, olla sellele avatud), avara sissesuunatu ( eeliseks suurema hulga info vastuvõtmisele ja sisemisele töötlemisele), kitsa väljasuunatud (pädevalt reageerida keskkonnast tulenevatele väljakutsetele, tegutseda ühes kindlas sihis), kitsa sissesuunatud( ei ole raske mõttes lahendada probleeme, kui info on olemas) Vaikne uni uinumise järel tleb 40-80 min vaikset und. Silmaliigutusi on vähe või puuduvad, vähesed suuremad asendimuutused, vererõhk madalam ärkveloleku tasemest,peenise või kliitori erektsioon puudub, harvaesinevad elamused, hingamine regulaarne, sügav, pulss aeglane,regulaarne Aktiivne uni - REM uni, paradoksaalne, kiired järsud silmaliigutused, keha tõmblem üldisema madala toonuse foonil, hingamine pinnapealne, muutlik, pulss kiire, vererõhk muutuv, peenise või kliitori erektsiooni esineb, dramaatilised elamujsed unenäo vormis, visualisatsioon Hüpnomeedia - unesõppimine
avastada tähtis signaal. 4. Kitsa sissesuunatud tähelepanuga tüüp. Tema jaoks ei ole raske mõttes lahendada probleeme, kui info on olemas; kerge on samm-sammult areneva mõttearenduse ülesehitamine. Tegevused, mis siia sobivad, on näiteks koduse eelarve kontrollimine, kirja kirjutamine jms. Vaikne uni - Uinumise järel magab inimene 40-80 minutit nn vaikset und. Ühtlane hingamine, silmaliigutused vähene või puudub üldse, kehaliigutused-vähesed suuremad asendimuutused; hingamine-regulaarne, sügav; pulss-regulaarne, aeglane; vererõhk-madalam ärkveloleku tasemest; psüühika hüpoteetiline sisu- harvaelavad elamused, kui, siis korduvad, mõttetaolised. Aktiivne uni - Aktiivse une osakaal sõltub inimese vanusest. Äsjasündinul on see ca 50% magatud ajast (seega umbes 8 tundi!), 2-3 aastastel umbes 25%, täiskasvanul 20% ümber. Minimaalne on REM- une osakaal kriitilistes eluperioodides 8-13 a ja 33-45 a. Siis magab inimene aktiivset und vaid 18-19%
annaabi.ee 
