läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31.Bernoulli võrrand ja seletus •Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. •Potentsiaalne Energia on võrdeline keha kaugusega 0-tasapinnast vertikaalsuunas. Geodeetiline kõrgus. •Vedeliku rõhk on potentsiaalse energia vorm. •Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke
9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse. Kompressor-Jahuti-Suruõhu reservuaar- trassifilter- kuivati- Pneumotorustik-Õhu ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil- Pneumosilinder Kompressorid: seadmed, mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks.
Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või vähenemine; vedeliku sisse- või väljavool mahutist; torustiku suuna muutused (painutused, toru põlved jne); torustiku koondumised ja hargnemised; süsteemi elemendid (klapid, filtrid jne). Hõõrde- ja kohttakistused tekitavad rõhukadusi. 13. Voolava vedeliku mehaanilise energia liigid ja nende omavahelised seosed. Nagu iga liikuv füüsikaline keha, omab vedelik potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. Füüsikalise keha potentsiaalne energia (asendienergia) on võrdeline keha kaugusega vertikaalsuunas vabalt valitud horisontaaltasandist (nullpinnast). Potentsiaalse energia arvuline väärtus võrdub mehaanilise tööga, mis tuleb teha, et tõsta keha nullpinnalt vaadeldavale tasandile. Keha potentsiaalse energia absoluutväärtus on sõltuv ka keha massist. Konkreetse keha puhul on tema kaugus
Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril
Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril
annaabi.ee 
