ja alumiseks pessimumiks ehk talumispiiriks, nende piiride vahemikku nimetatakse ökoamplituudiks. Suure ökoamplituudiga (eurütoopsed) liigid taluvad suuri keskkonnategurite muutusi, väikese amplituudiga (stenotoopsed) liigid ainult väikesi hälbeid optimumist. Mingi teguri talumise piirid olenevad ka organismi vanusest, füsioloogilisest seisundist ja teiste keskkonnategurite intensiivsusest (nn keskkonnateguri asendatavusest). Keskkonnategurite ja ökoloogilise amplituudi harmoonia määrab organismi bioloogilise produktiivsuse. Keskkonnas on peale keskkonnategurite elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta. 2. Bioindikatsaiooni meetodid Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad ka keskkonnale. Mõned muutused on kiiremad, mõned aeglasemad ja mitte ainult loomad ei reageeri keskkonnale, vaid ka taimed, seened ja mikroorganismid.
rakendamine. Toimub tootmise ökoloogiline moderniseerimine, roheline planeerimine, keskkonnaga senisest suurem arvestamine sektoraalsel tasandil. SKP asemel hinnatakse tegevusi säästva arengu indikaatorite abil. Toimub avatud dialoog tulevikustsenaariumite üle. 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Küsimus looduskapitali asendatavusest või asendamatusest määrab säästva arengu kontseptsiooni praktilise sisu. Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav. Looduskapitali kui vahetult kasutatava hüvise asendatavus põhineb eeldusel, et kasulikkuse funktsiooni (utility function) komponendid on üksteisega asendatavad. Sellest järeldub, et tarbimise (C) suurenemine kompenseerib tulevastele põlvkondadele taastuvate ressursside (Z) varu vähenemise ja saastuse kasvu (P) (rise in the pollution stock). WS eeldab, et
· Erineval ajal ja erinevates olukordades eesmärgisüsteemi komponentide ja ressursikogumi elementide tähtsussuhted muutuvad ja juhi (otsustaja) professionaalsus seisneb muutuste õigeaegses tunnetamises. · Eesmärk väljendatakse selle komponentide süsteemina, , millele peab vastama kasutatavate ressursside kogum. Ressursikogumi elementide suhteline tähtsus võib erineda, tulenevalt erisugusest defitsiitsusest, asendatavusest, mõjust jms. · Igal juhtimishierarhia tasemel eksisteerivad sellele omased eesmärgid ja nende saavutamise vahendid. Metaeesmärgi (läbiva eesmärgi) olemasolu korral tuleb saavutada eri juhtimistasemete eesmärkide kooskõla ja ressursside eesmärkidele vastav jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon (huvi) kõigil tasandeil tegutseda parimal viisil metaeesmärgi saavutamiseks. · Suvalise üldise ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks tuleb kooskõlastada vertikaalse
piirtootlikkusest ja toodangu nõudluse elastsusest lühiajaliselt. · Mida suurem on tööjõuga seotud kogukulutuste osa, seda elastsem on tööjõu nõudlus · Mida väiksem on tööjõu piirtootlikkuse kõvera tõus, seda suurem on tööjõu nõudluse elastsus · Mida suurem on toodangu elastsus lühiajaliselt, seda suurem on ettevõtte tööjõu nõudluse elastsus Pikaajaliselt sõltub tööjõu nõudluse elastsus töö intensiivsusest tootmisprotsessis, kapitali ja töö asendatavusest ja toodangu nõudluse elastsusest pikaajaliselt. · Nagu lühiajaliselt nii ka pikaajaliselt, mida suurem on tööjõuga seotud kogukulutuste osa, seda elastsem on tööjõu nõudlus · Mida paremini on võimalik tootmisprotsessis asendada tööd kapitaliga. seda suurem on tööjõu nõudluse elastsus · Mida suurem on toodangu elastsus pikaajaliselt, seda suurem on ettevõtte tööjõu nõudluse elastsus. 10.2 Tootmistegurite pakkumine
elementide tähtsussuhted muutuvad ja juhi professionaalsus seisneb muutuste õigeaegses tunnetamises; eesmärk väljendatakse selle komponentide süsteemina, millele peab vastama kasutatavate ressursside kogum; ressursikogumi elementide suhteline tähtsus võib erineda tulenevalt erisugusest defitsiitsusest, asendatavusest, mõjust; igal juhtimishierarhia tasemel eksisteerivad sellele omased eesmärgid ja nende saavutamise vahendid; metaeesmärgi ehk läbiva eesmärgi olemasolu korral tuleb saavutada eri juhtimistasemete eesmärkide kooskõla ja ressursside eesmärkidele vastav jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon ja huvi kõigil tasanditel tegutseda parimal viisil
Dekooder Käsuregister Juhtsignaal Väljundsignaal Joonis 1.37. Mälul põhinev mikroprogrammautomaat 68 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine Juhtseadmete riistvara ja tarkvara duaalsusest (ühildatavusest ja asendatavusest) tuleneb, et juhtalgoritme saab realiseerida nii aparatuursete (riistvara) kui ka programmiliste (tarkvara) vahenditega. Esimesel juhul on realisatsiooni tulemuseks aparatuurne automaat, teisel juhul programmiautomaat. Programmiautomaat kujutab endast mõnes algoritmikeeles esitatud programmi, mis on ette nähtud protsessi või seadme juhtimiseks. Programmi salvestamiseks ja töötlemiseks läheb aga vaja universaalset riistvaraautomaati. Tänapäeval on niisugusteks automaatideks
annaabi.ee 
