Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks. Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ?
1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna: Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rkv, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ning Võru. Suurim oli Tln (18
Teostas nagu Peeter Igi rea reforme, mille eesmärk oli olukorra parandamine Venemaal o eeskujuks Prantsusmaa o hariduse edendamine o plaan: ühtne seadustik igas piirkonnas · Eestis: Asehalduskord Asehalduskord · Aadlike privileegide kaotamine · Riigi ühtlustamine · Administratriivsed muutused uued maakonnapiirid, et paremini makse koguda Demokraatlikke elemente, kuid eesmärgiks kogu Vene alad ühtlustada Asehalduskorrale ei olnud siiski pikka iga antud. Katariina surma järel troonile tõusnus Paul I (1796 1801) taastas balti aadli privileegid.
senat, et Rootsi ajal Norrköpingi õigusega läänistatud mõisad on säilitanud sama seisundi ka Vene võimu ajal. Nüüd pidid mõisaomanikud esitama oma omandiõigust tõendavad dokumendid. 1777. aastal keelati läänimõisate võõrandamine ilma monarhi loata. See kehtis muidugi ka Voltveti puhul, mis oli Norköpingi õigusega läänimõis. 1783. aastal kuulutas Katariina II kõik Eesti ja Liivimaa mõisad pärusmõisateks. Valitseja soovis sellega saavutada aadli heakskiitu asehalduskorrale, mida ta kavatses laiendada Balti provintsidele. EAA, f. 915, n. 1, s. 1617, l. 30. Martin Friedrich von Krüdeneri (surn. 1790) signatuur ja pitser. EAA, f. 3742, n. 1, s. 139. Vabahärrade Igelströmide vapp. Üsna varsti pärast Voltveti ja Kärsu mõisate väljalunastamist andis Krüdener need rendile vabahärra Karl Gustav Igelströmile (1738--1788), kelle nimel seisis mõis 1780. aastal. Ta isa oli Lätis asuva Zelzava mõisa omanik, kes oli 1739
annaabi.ee 
