1. MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED? Ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne); värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne); saastunud pinnas. Ohlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata käitlemiseks litsentsiomavale ettevõttele. Need on:
fotod lammutavatest objektidest Jäätmekava - Lammutusprojekti oluline osa on jäätmekava, milles näidatakse tabeli vormis ehitusjäätmete liigitus, hinnangulised kogused ja edasine käitlemine. - Lammutavate tarindite mahud ja sellest tulenevad jäätmete kogused määratakse kas hoone projekti, invntariseerimis jooniste või ülemõõtmisjooniste järgi. Ohtlike jäätmete käitlemine Ohtlikud jäätmed on: - asbesti sisaldavad jäätmed: eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid - Värvi-, laki, liimi ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara, samuti nendega immutatud materjalid - Naftaprodukte sisaldavad jäätmed: tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt - Saastunud pinnas Mitteohtlike jäätmete käitlemine - Puit ja puitdetailid: parandatavad tarindid ja detailid antakse jäätmehoidlasse
kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
kaitsevad alustarindit süttimise eest. Näited joonis 28. Klassi K2 kuuluvad katted, mis küll süttivad, kuid ei soodusta tule levikut ja teatud määral kaitsevad alustarindit süttimise eest. Kergsüttivad, tule kiiret levikut võimaldavad ja alustarindit mittekaitsvad katusekatted on klassita. Järgnevalt on esitatud mõned katusekatted, mida võib lugeda K1-klassi kuuluvaks: - kivikatus puitroovitisel, - plekk-katus puitroovitisel, - asbesttsementplaadid (eterniit) puitroovitisel, - bituumenmaterjalidest (ruberoidist) katusekate, millel on kruusapuiste (terasuurusega 5 30 mm) 1,5-kordse terasuuruse paksuse kihina, kuid mitte vähem kui 20 mm. . Joonis 28. TP1 klassi kuuluv katuslae tarind 73 K2 peab läbima katsetuse järgmiselt: - katusekattematerjali kahjustuse pikkus põletuskoha keskkohast kuni 550 mm (3 keskmine);
annaabi.ee 
