muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine, näiteks: *Algol *Pascal *C Programmide konstrueerimise meetod, mis kasutab ainult hierarhiliselt korraldatud tarindeid, kusjuures igal neist on ainult üks sisendpunkt ja üks väljundpunkt. Struktuurprogrammeerimises kasutatakse ainult kolme liiki juhtimisvooge: järjestikust, tingimuslikku ja ileratiivset. Spooling batch systems Simultaneous Periperal Operations On-Line. Meetod arvutusprotsessi juhtimiseks, kus perfokaartidelt loeti ülesanded arvutisse samas tempos kuidas nad jõudsid arvutuskeskusesse. Kasutab ketast kui suurt puhvrit ja võimaldab samaaegselt teostada sisendväljund operatsioone ja teiste tööde arvutustöid. Järgmine uuendus-spuuling- välismälu kasutamine puhvermäluna töötluse hilistuse kahandamiseks andmete teisaldusel arvuti välisseadmete ja protsessorite vahel. Tööd (jobs) asetatakse puhvermällu,
vastavalt mällu salvestatud formaliseeritud eeskiri. protsessorisse ja vastupidi programmile. Seejuures juhitakse Programm koosneb üksikutest protsessorist paljudesse arvutusprotsessi ehk aritm- instruktsioonidest, mida nimet. väljunditesse, lugeda mälust loogikaploki, mälu ja registrite käskudeks. Programmi täidetakse käske ning salvestada sinna töid mikroprogrammautomaadi arvutis üksikute käskude kaupa
ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. Operatsiooniautomaadil on veel registermälu, mille töid korraldab juhtautomaat mällu salvestatud programmi kohaselt. 19. PROGRAMMEERITAVAD LOOGIKAMAATRIKSID. Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks
andmekandjatelt · Põhimõtted o Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele o Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati Draiverid · Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestaisd ja väljastasid infot ajal kui CPU töötas. · Sisend- Spooling Batch Systems Multiprogramming systems Multiprogrammeerimine see arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota see oli õheprogrammilises reziimis vaid täidab teist programmi Seejuures iga programm llaaditakse talle eraldatud mälu osasse AS-Käitusreziim mis tagab kahe või enama programmi vaheldatud täitmise üheainsa Timesharing systems · Loogiliseks järjeks multiprogrammisüsteemidele oli ajajaotussüsteemide tekkimine
matemaatikat.) 2 15 Alfred J. Ayer loogikaseadused on reeglid loogilise sümbolismi abil või tava- keeles väljendatud lausete tautoloogiliseks teisendamiseks. Et ar- vutamisprotsessi sooritatakse enam-vähem mehaaniliselt, on meil kerge eksida ja seega kogemata endale vastu rääkida. Ja see sele- tab loogiliste ja matemaatiliste "vääruste" olemasolu, mis muidu võiksid paista paradoksaalsetena. Veavõimalus loogilises arutelus on ilmselt proportsionaalne arvutusprotsessi pikkuse ja keeruku- sega. Ning samuti, mida keerulisem on analüütiline propositsioon, seda suurem on võimalus, et ta meid huvitab ja üllatab. On kerge näha, et veaohtu loogilises arutluses saab viia miini- mumini, kui kasutada sümboolseid vahendeid, mis võimaldavad meil väljendada ülimalt keerukaid tautoloogiaid mugavalt liht- sal kujul. Ning see annab meile võimaluse loogilisi uuringuid tehes leiutamist harrastada. Sest hästi valitud definitsioon juhib
pikkust |grad| , ette antud täpsus 5. Kui tingimused on täidetud, siis LÕPP. Kui ei, siis edasi. 6. Arvutatakse uus lahend järgmisele iteratsioonile tingimusel 7. j = j+1 ja jätkamine punktist 2. 26. Trahvifunktsioonide meetod (olemus, trahvifunktsiooni valik, eelised, puudused). Lagrange'i meetod. Minimeerimisülesandes lisatakse sihifunktsioonile trahv, niipea kui mõni muutujate väärtustest arvutusprotsessi käigus peaks väljuma lubatud piiridest. Trahv on seda suurem, mida suurem on piiririkkumine. Põhimõtteliselt tähendab selle meetodi kasutamine lisatingimustega optimeerimisülesande teisendamist tingimusteta optimeerimisülesandeks. Meetod sobib väga hästi ka võrratusekujuliste lisatingimuste arvestamiseks. Trahvifunktsioon T peab olema kumer, monotoonselt kasvav, kui muutuja y kaugeneb lubatavast piirist ja 0, kui muutuja u asub lubatavas piirkonnas. Trahvifunktsioonide kasutamine
Anderson-i poolt välja töötatud kulude kalkuleerimise mudelit. Mudeli lihtsamaks muutmiseks on vajalik eeldada, et lennukite ümberpööramise aeg on 60 minutit ning, et lennukid saabuvad plaanijärgselt sihtkohtadesse ühel ajal. Selliseks ühiseks ajaks võib Estonian Airi puhul võtta 07.00 hommikul ja 17.00 õhtul. Selleks, et leida konkreetseid arvulisi väärtusi 15 ning 65 minutilise hilinemise puhul korratakse arvutusprotsessi lennukite saabumiseks 07.15 ja 08.05 ning 17.15 ja 18.05 kellaaegadel. Kalkuleeritud väärtuste vahe märgitakse joonisel 3.2. „ground B“ lahtritesse. Seejärel arvutatakse lennuki väravast välja lükkamisega seonduv hilinemine samadele kellaaegadele. Ning antud hilinemiskulu määratakse joonisel 3.2. „ground A“ vastavatesse lahtritesse. Kokkuvõte lennujaamatasudest sõltuvalt kellaaegadest on toodud lisas nr 4. 3.1.3.6. Reisijate hilinemistasud
Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritmeetika- ja loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritmeetika-loogikaploki, mälu ja registrite tööd mikroprogrammautomaadi abil. Protsessoriks nimetatakse funktsionaalselt terviklikku, aritmeetika- ja loogika- operatsioonideks ette nähtud seadet, mis sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi. Peale aritmeetika-loogikaploki kuulub protsessori koosseisu mitu registrit ning juhtautomaat näiteks mikroprogrammautomaat. Registrid on ette nähtud operandide ja vahetulemite ajutiseks salvestamiseks
Ts + 1 Joonis 4.9 158 muutuval koormusel. Selleks võrreldakse juhtimissüsteemis pidevalt etteandekiirust * (seadekiirust) mootori tegeliku kiirusega . Tagamaks kiiruse juhtimist laias vahemikus, eriti aga madalatel kiirustel, tuleb kasutada suure eraldusvõimega tahhomeetreid ja väga lühikesi kvantimisaegu (samme). See nõuab kiiret arvutusprotsessi ja seega võimsat mikroprotsessorit. Mõõtetundlikkuse saavutamiseks ühendatakse tahhomeeter vahetult mootori võlliga, kus signaal on võrdeline pöörlemiskiirusega. Tegeliku-ja seadekiiruse erinevus määratakse kiiruse regulaatoris ning reguleeritakse muunduri võimsust selliselt, et mootor vähendaks kiiruste erinevust. See nõuab kiiruse reguleerimiseks suletud kontuuri. Elektriajami suletud kiirusekontuur on toodud joonisel 4.9. Juhtimisobjekt omab
annaabi.ee 
