See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas. 8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses? seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi eristatakse liigi järgi (nt elamud, ärihooned, sillad). 10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel.
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide
Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca
Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; - ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; - avariiolikord. 2.3. KOORMUSED. Normkoormuste leidmisel on aluseks EPN 1 või projekteerija ja tellija vaheline kokkulepe (võttes arvesse EPN1.1. minimaalnõudeid). Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva
aja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esine- vaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende projekteerimiseks EVS meeto- deid ja peetakse kinni seal esitatud nõuetest. Arvutusolukorrad Tuleb teha selline arvutusolukordade valik, et oleksid arvestatud kõik tingimused millistesse konstruktsioon võib sattuda nii ehitamisel kui ka ekspluatatsioonis. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi alaline olukord, mis kajastab tavalisi ekspluatatsiooni tingimusi; ajutine olukord, mis kajastab ajutisi ekspluatatsiooni tingimusi, näiteks remondi või püstita- mise ajal; avariiolukord, näit tulekahju, plahvatus, kokkupõrge. 2.2 Piirseisundid Üldkäsitlus Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piir- seisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund
kaost külmasildade kaudu ja välispiirete ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevast soojuskaost. Kui soojuskadu jagada läbi köetava pinna ruutmeetritega saame soojuse erikao, millega on võimalik iseloomustada hoone soojuskadusid üldisemalt, sõltumata hoone suurusest. Hoonepiirete soojuse erikadu on võrdelises sõltuvuses hoonesse tarnitud soojusenergia erikuluga, kWh/(m2·a), vt. Joonis 8.15. Erinevad punktid tähistavad erinevaid arvutusolukordi: parempoolsemad punktid märgivad ehitusjärgset olukorda või vähem soojustatud hoonet ning vasakpoolsemad punktid tähistavad rohkem soojustatud hoone renoveerimislahendust: väiksem soojuskadu tagab väiksema soojusenergia kulu. Joonisel tähistab iga erinev joon erinevaid soojusallikaid: ahiküte, elekterküte, õhk-vesi soojuspump ja maasoojuspump. Selline sõltuvus lubab hoone renoveerimisel valida soojustatavaid piirdeid: hoonepiirded, mida
annaabi.ee 
