Keeleressurssidega tegelemine nõuab nii materiaalseid kui ka inimressursse, kuid sellesse tasub investeerida. Keeletoodete areng on sõltuv sellest, kui hästi kättesaadavad ning mahukad on ressurssi elektroonilised sõnastikud, terminoloogiabaasid, teksti- ja kõnekorpused ning formaalsed grammatikad. Korpus on elektrooniline keele kogum, mille alusel saab keelt analüüsida, treenida arvutiprogramme töötamaks tekstidega, kontrollida keele kohta käivaid teooriaid. Arvutuslingvistika uurimisrühma koduleheküljel www.cl.ut.ee on kirjakeele korpused, mille keskseks on 80ndate korpus. Selline süsteem aitab näiteks mõista keele muutumist 20ndal sajandil. Korpuste koostamisega tegelevadki eelpoolmainitud Tartu Ülikool ja EKI. EKI korpuse maht on 10,4 miljonit sõnavormi, millest ca 80% on ajalehetekstid. Kuna tegemist on juhuslikult kogutud materjalide, pole tegemist represantiivse korpusega.
vahelisel perioodil: Tartu Ülikooli õppejõud Willi Peters (nt 1926, 1927a ja b) uuris mõõtmiste alusel lauseintonatsiooni eestikeelses kõnes, k.a luule lugemisel (1929). · Eksperimentaalfoneetika Eestis alates 1965. aastast, mil Tallinnas asutati Keele ja Kirjanduse Instituudi soomeugri keelte sektori koosseisus eksperimentaalfoneetika labor (Georg Liiv, Arvo Eek, Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja kõnetehnoloogia laboriks http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et . · 1972-85 andis Keele ja Kirjanduse Instituut välja ingliskeelset aastakirja "Estonian Papers in Phonetics" (lüh EPP, toim Arvo Eek) · Mart Remmeli venekeelne kandidaadiväitekiri "Eesti keele foneemide süsteemi modelleerimisest", 1975).
tähendusega) sõnad ja sõnaühendid. 18. Millega tegeleb suulise kõne uurimisrühm? Rühm tegeleb eesti suulise kõne lindistamise, litereerimise ja uurimisega. Üheks eesmärgiks on koostada suulise kõne korpus, mis oleks piisavalt mahukas ning sisaldaks erinevat tüüpi suulisi tekste. 19. Mida sisaldab eesti dialoogikorpus? Dialoogikorpus kui eestikeelse kasutajaliidese alus. (2003)(M. Koit) 20. Mis on Filosoft ja kuidas ta on seotud arvutuslingvistika uurimisrühmaga? Filosoft on keeletarkvarafirma. On seotud uurimisrühmaga eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaudu. 21. Nimetage 2 Teie arvates tähtsamat Filosofti toodet. Eesti keele speller Eesti keele tesaurus II osa. TTÜ küberneetika instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori tegevus 1. Loetlege labori tegevusvaldkonnad. · Eesti keele foneetilised uuringud (eesti häälikusüsteem, prosoodia, aktsendinähtused)
· omab vähem aega; · õpib tavaliselt "ebaloomulikus" olukorras ja omab harva "ema" Arvuti ja keel: 1. Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms 2. Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). 3. Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt TÜ arvutuslingvistika uurimisrühm: www.cl.ut.ee Vaata veel näiteks www.filosoft.ee, www.dialoogid.ee, www.eki.ee 16. Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keelte areng · Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. · Keele päritolu teooriaid: · "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised · "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused
annaabi.ee 
