Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte. Lisaks assisteerivatele robotitele jõuavad haiglatesse ja polikliinikutesse peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Järgnevalt lähemalt ühest esimesest kirurgi robot-assistendist, selle sünniloost ja edasisest käekäigust, milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi
69399 37510 58209 74944 59230 78164 06286 20899 86280 34825 34211 7067 Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π-st, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedjas Liu Hui, geomeetrilised meetoteid, mis baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadudel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Augustis 2010 anti teada, et π väärtusest on kindlaks tehtud 5 triljonit komakohta. Sellega purustati alles sama aasta algul püstitatud varasem rekord, mis oli 2,7 triljonit komakohta. 2011. aastal arvutati üle 10 triljoni π komakoha. Teaduslikes arvutustes ei kasutata tavaliselt rohkem kui 40 komakohta. Peamine
Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π -st, ühest olulisemast matemaatilisest suurusest, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedes ja Liu Hui, geomeetrilisi meetodeid, mis baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Mis on π (pii)? 3 π (pii) ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust). π umbkaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327 ning ligikaudne väärtus 3,14159.
siis meil juba on teda, ehk sama loogikat intelligentsuse puhul kasutades - me oleme sel juhul mingilgi määral intelligentsed, või siis nagu näiteks jõukusest, mille puhul on vaja omada juba päris märgatavalt raha, et olla jõukas, ehk siis selleks, et olla intelligentne, peaks selle määratluse korral me omama juba üle keskmise vaimseid võimeid. (1995, 1272) Filosoofid kalduvad intellektist mõeldes silmas pidama esimest viisi ja arvutiteadlased teist viisi, mis põhjustab arvamuste lahknemise tehisintellekti võimalikkuse küsimuses. Kui intelligents oleks ka väheste vaimsete võimete olemasolu, siis oleks intelligentne ka see, kellel on need vähesed võimed, ükskõik kui vähe tal neid ka on. Dretske toob võrdluse gupiga, kes ujub tiigi teise otsa, et süüa saada, sest on näljane ja kuna arvab, et seal on süüa. Selline gupi on tema arvates intelligentne, kuna ta
some magical or otherworldly quality" ehk siis inimese eneseteadlikkus baseerub ainult matemaatikal ja loogikal ja füüsika keemia ja bioloogia seadustel, see ei tule mingist maagilisest ega teispoolsest väärtusest. Mõte või võimalus mõistus masinasse talletada toetub just sellele kontseptile. See eeldab, et masinintelligentsus ei ole mitte ainult võimalik, vaid olemuselt eristamatu bioloogilisest. Paljud tuntud arvutiteadlased ja neuroteadlased on arvamusel, et arvuti on võimeline mõtlema või isegi olema intelligentne, mis oma olemuselt annabki aluse võimalusele talletada inimese olemus masinasse. Olgugi, et see on teoreetiliselt võimalik, on raske ennustada kui palju mälu ja arvutusvõimsust oleks vaja, et emuleerida mõtlevat isiksust. Sellele vaatamata on palju teadlasi loonud bioloogilise aju mudeleid ja ennustanud ressursse, mis oleks vajalikud selle jooksutamiseks
annaabi.ee 
