Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
Praegusel ajal on netimaailmas suhtlemine väga levinud eriti sõprade ja tuttavate vahel. Igapäevaselt tehakse uusi programme, kus on võimalik suhelda. Kõige levinum suhtlus programm on msn. Selle lihtne kasutusviis toob internetti järjest uusi inimesi. Isegi vanureid, kes muidu ei oska arvutit käsitseda. Õnneks ära ei kao kuhugi ka päris-suhtlus.Võrreldes täiskasvanut lapsega, teavad täiskasvanud sageli, kust jooksevad piirid hea ja kurja vahel, lapsed aga mitte. Arvatakse, et arvutisuhtluses ei saa midagi rasket ega ohtlikku olla. Tänapäeval ei ole lapsevanemad sugugi informeeritud oma laste tegemistega internetis, kuigi seda peaks jälgitama. Internetiohtude lehel arutletakse just selle üle, miks tuleb usaldada vanemaid ja neile anda enda postkasti paroole. Ei minda ainult uue suhte jahile ega enesetapule, vaid kannatab ka eraelu. Kaob ära tahe välja minna, et meelt lahutada. Sageli ei minda õigel ajal magama ning ka töö jääb unarusse.
varjatud tähendus ja millest vaid teatud asjaosalised aru saavad. Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja: caux...ma sain korrax internetti...ma tahtsin sulle enne hellata, aga mul j2i mobs vanaempsi juurde saaremaale..ma muidu tahax t2iega sind n2ha..et helista siis kui aega leiad ex? ,,Noorte kõne erineb eelkõige slängisõnade poolest. Slängisõnad on muutunud üldarusaadavamaks, sest paljud neist on tekkinud arvutisuhtluses tänapäeval kasutab enamik inimestest arvutit. Noorte slängi mõjutavad netiportlaarid, mis onülipopulaarsed. Slängi on palju mõjutanud ka inglise keele laialdane tundmine." Jututubades kasutatakse peaaegu samasugust keelt, nagu MSN-is, see erineb selle poolest, et et seal on koos palju inimesi ning kõik ei pruugi mõista üksteise slänge. Mõned näited erinevates keskkondades esinevatest juhtudest: avv, nummi, nummikas neil eelnimetatud sõnadel on ühine tähendus nimelt armas
Suurema riskiga tuleks ka arvestada tehtud otsuste elluviimisel. See teooria läheb veidi lahku eespool toodud firmade IBM ja Boeing kogemustest. Arvan, et küsimus on ka selles, kui suurmon elektroonilise suhtlus ja konverentside teele asuvate inimeste eelnev arvutikogemus. Kui suured on kogemused arvutisuhtluse alal; kui tugevad ja kogenud on koosolekute juhatajad (võib-olla lausa eriettevalmistusega?); kui suur on inimeste valmisoleks efektiivseks tööks. Arvutisuhtluses on puudu ka tavadest. Otsese suhtluse korral kehtivad normid ei ole alati laiendatavad olukorda, kus vahendajaks on arvuti. Eksisteerivad vaid üksikud kokkulepped tervituste ja teadete vormi osas. Kuidas pääseb tehnika kultuuri või kultuur tehnikasse? Millest on ilma jäetud elektrooniline kommunikatsioon? Sotsiaalsetest ja psühholoogilistest piiridest, mis aitasid kaasa tõhusale kommunikatsioonile; positsiooni ja
annaabi.ee 
