..................................................................... 11 3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis........................................................11 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon..........................................13 3.3 Verbaalne suhtlus........................................................................................ 14 3.4 Mitteverbaalne suhtlus................................................................................ 15 4.Arvutisuhtluse psühholoogilised ja sotsiaased mõjud........................................18 4.1 Etikett arvutivõrgus..................................................................................... 20 4.1.1 Etikett.................................................................................................... 21 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 23 Kasutatud kirjandus.........................................
lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt. Numbrid, täppideta tähed või sümbolid täpitähtede asemel. Sümbolid sõnade asemele. Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele
· kiirendavad võtted (lühendid, emotikonid) eriti argises, spontaanses online suhtluses · online dialoogis peab kiiresti lugema ja vastama, muidu teine võtab vooru · online teksti ei saa üle vaadata ajapiirangute tõttu · online dialoogis tuleb repliigile kohe reaktsioon. Erinevalt suulisest suhtlusest ei ole repliigiga samaaegset tagasisidet Vahetu-vahendatud suhtlus: · vahendatud suhtlus vahetu tagasiside võimalusega (online) Arvutisuhtluse erilised ühisjooned: · arvutikiri: osalt multimodaalne, uut tüüpi multimodaalsus · uus reguleerimisviis moderaator, kes võib vooru kustutada kas enne või peale adressaadini jõudmist · Nimemärgiline anonüümsus: luuakse endale võrguidentiteet ja staatus selle identiteedi põhjal · võõraste suhtlust argiteemadel, millest varem võõrastega ei kõneldud · uus olukord: virtuaalne avalikkus · uus territoorium: virtuaalne reaalsus · ?
3.3. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse. Vanus seostub erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (vt eespool). Eesti keele sotsiaalsete omaduste seisukohast on väga oluline see, et ühiskonna 1990. aastatel toimunud muutumises tekkis terav piir noorte ja vanade vahele. Noori hakati eelistama töölevõtmisel, noortel oli enam karjäärivõimalusi. Noored on omaks võtnud globaalsema teadvuse, arvutisuhtluse, kuid samas ka suhtluse väikestes omaringides. 25 Seega: just praegu on vanuseline keelekihistumine eesti keeles suurem kui kunagi varem. See nõuaks kiiret uurimist. Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt
annaabi.ee 
