15-18 2250 1500-2700 Naised 19-30 2050 1800-2300 31-60 2000 1850-2150 61-75 1800 1650-2000 75 ja rohkem 1700 1550-1850 Tabel 2.5. Energiavajadus vastavalt kehalisel aktiivsusele Grupp Mehed Naised Töö iseloom Elukutsed arvutioperaator I 1,4 1,4 Vaimne istuv töö dispetser raamatupidaja sekretär müüja II 1,6 1,6 Kerge kehaline töö õpetaja üliõpilane koristaja Keskmise raskusega autojuht
Väga vähene keha- Vähene kehaline Mõõdukas kehaline Suur kehaline line koormus koormus koormus koormus Keha- Vanus ja sugu (nt kontoritöötaja, (nt sekretär, (nt arst, meditsiiniõde, (nt ehitus-, met- kaal (kg) arvutioperaator, raa- müüja, õpetaja, autojuht, tekstiilitööline, sa- ja põllutööli- matupidaja, dispetser) üliõpilane) koristaja) ne, sportlane) 1930-aastane mees 70 (± 10) 2450 (+/-200) 2800 (+/-250) 3150 (+/-300) 3500 (+/-350) 3160-aastane mees 70 (± 10) 2350 (+/-200) 2700 (+/-200) 3050 (+/-250) 3400 (+/-300)
9,6 2050 1800!2300 31!60 8,4 7,7!9,0 2000 1850!2150 61!75 7,7 7,1!8,4 1850 1700!2000 üle 75 7,1 6,5!7,7 1700 1500!1850 Gruppidesse jaotamine toimub vastavalt kehalisele koormusele järgnevalt: -väga vähene, KAK = 1,4; väga vähe liikuva ja ruumis viibiva inimese energiavajadus (arvutioperaator, raamatupidaja, dispetser); -vähene, KAK naistel 1,5 ja meestel 1,6; väheliikuva inimese energiavajadus (sekretär, müüja, õpetaja, üliõpilane); -keskmine, KAK = 1,8; kergetööstuse töötaja, arsti, meditsiiniõe, koristaja, autojuhi ja poeabilise keskmine päevane energiavajadus; -kõrge, KAK = 2,0; ehitustöölise, metsatöölise, põllutöölise ja õppustel viibiva sõjaväelase keskmine energiavajadus;
mis sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja kiudaineid (nt rukkilevaviil õhukese võikorr, juustu ja paprikaga 300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Energiavajaduse sõltuvus kutsetöö iseloomust: iga inimese individuaalne vajadus toiduenergia järele on oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust. Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii
PSW 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F N - sisend- või väljundvärati number & - kahebaidine operand * - kahebaidine operand-aadress ^ - ühebaidine operand 92 2.3. Andmevahetus 2.3.1. Andmevahetuse meetodid Arvutit ümbritseb väliskeskkond, milles arvuti töötab ning lahendab programmiga antud ülesandeid. Keskkonnaks on arvutioperaator, sidekanalid (arvutivõrk), automaatseadmed või -protsessid. Infovahetuseks kasutab arvuti mitmesuguseid välisseadmeid, millelt saab infotöötlusprotsessi lähteandmed ning kuhu väljastab tulemid ja juhtsignaalid. Välisseadmed jagunevad andmete allikateks e sisendseadmeteks ning andmete tarbijateks e väljundseadmeteks. On võimalik, et välisseade on nii andmete allikas kui ka tarbija (magnetkettaseade), sel juhul
poistel 11-14 a. 34 Energiavajadus oleneb ka inimese töö iseloomust, st kehalisest aktiivsusest. Kehalisest aktiivsusest lähtuvalt võime elukutsed jaotada 5 rühma. Tabel 4. Energiavajadus vastavalt kehalisele aktiivsusele. Töö iseloom Elukutsed Energiavajaduse grupp Vaimne istuv töö Arvutioperaator I grupp dispetšer raamatupidaja Kerge kehaline töö Sekretär II grupp müüja õpetaja üliõpilane Keskmise raskusega kehaline Koristaja III grupp töö autojuht
annaabi.ee 
