vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. Kuna uuringu sihtrühm on aastaga kahanenud, siis protsentuaalselt väga suuri muutusi toimunud pole. Siiski võrreldes eelmise kevadega on arvuti ja interneti kasutajaskond suurenenud meeste, eestlaste, 35-49-aastaste, Tallinna ja Lõuna-Eesti ning maa-asulate elanike seas. Võrreldes teiste sihtrühmadega on jätkuvalt interneti kasutamine vähem levinud vanemate elanike seas
Windowsi operatsioonisüsteemiks. (Wikipedia 2013) 1.2 Windows XP 2001. aastal välja antud Windows XP sai tema loojatele ettearvamatul populaarseks. Seda operatsioonisüsteemi on nimetatud ka maailma parimaks operatsioonisüsteemiks. Ettearvamatult pikaks veninud eluiga kestab XP-l tänaseni. Sügisel 2012 tähistas XP vaikselt Windows 8 ilmumise varjus oma 11. sünnipäeva, kuid oma töökindluse ja mugavuse tõttu kasutab maailmas veel väga suur osa arvutikasutajatest Windows XP-d. Paljud kasutajad on küll läinud üle Windows 7-le. (Gregg Keizer, 2012) Aastal 2012 teatas Microsoft, et lõpetab Windows XP toetamise 2014. aasta aprillis. 1.3 Windows Vista 2007. aasta jaanuaris, rohkem kui viis aastat peale Windows XP ilmumist, toodi turule uus Windows Vista. See oli senini kõige suurem vahe Windowsi operatsioonisüsteemide väljalaskmiste vahel. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline
ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks. Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad. Interneti kasutatavus tänapäeval Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt
Windows jääb alternatiivsetele operatsioonisüsteemidele alla. (4.2.1) · Võrdlusmomendi puudumine tingib Windowsi-kesksuse. Loomulikult tuleb arvesse võtta, et mis tahes järelduste tegemine eeldab statistiliselt piisavalt suurt gruppi. Antud juhul ei saa 14 küsitluses osalenu vastuste põhjal teha paikapidavaid järeldusi. Võttes aga arvesse, et viimase viie aasta uuringud kinnitavad, et kõigist arvutikasutajatest on Windowsi kasutajaid 90%, on statistiliselt aktsepteeritava inimhulga olemasolul ilmselt seaduspära samasugune (w3schools: OS Platform Statistics). 12 Kokkuvõte Tänapäeval toimuvad muutused kõikides elu valdkondades niivõrd kiiresti, et inimesed võtavad neile osaks langevaid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Arvutikasutajad ootavad pidevalt operatsioonisüsteemide vallas suurt edasiminekut, teadvustamata endale, et
kallis, umbes 150$ aasta kohta. See teenus pakub veel kindlustust kaotuste vastu ja annab nõu kuidas oma finantsseisu parandada. Kui on olemas garantii ühele miljonile dollarile, siis see aitab öösiti magada küll. (5) 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused? See on küsimus, mille üle on arvatavasti paljud inimesed juurelnud. See probleem paneb enamikku arvutikasutajatest muretsema. Järgneva tarkusega on võimalik end nende ,,pahade elukate" eest kaitsta. Iga viiruse taga on programmeerija. On palju põhjusi, miks nad viiruseid loovad. Üheks põhjuseks võib olla, et programmeerija tahab oma oskusi demonstreerida. Aga kõige sagedamini loovad viiruseid küberkurjategijad. Nende loodud viirused on ,,ehitatud" varastamaks või kopeerimaks inimeste isiklikke andmeid või vara. Või et kasutada teise isiku internetiühendust ilma luba
annaabi.ee 
