· teatis sätestab ühemõtteliselt, et kõik, kes on omandanud selle tarkvara koopia ja ei aktsepteeri selle litsentsilepingu tingimusi, peab selle mõistliku aja jooksul kasutamatult ja avamatult tagastama hankekohta, kusjuures kulud hüvitatakse. Kõik see on väga tore, aga paraku ei jäeta siin kasutajale mitte mingit võimalust ostetava tootega enne selle installeerimist tutvuda. Antud juhul on arvutiinimeste tavaline käitumine selline, et nad hangivad kusagilt programmi piraatversiooni, uurivad seda ja kui leiavad, et programm väärib kasutamist, siis ostavad programmi kasutamiseks litsentsi. Selline olukord aga ei ole kuigivõrd normaalne. Tarkvaratootjate poolt oleks normaalne ja mõistlik levitada Interneti kaudu ka programmi prooviversiooni, mis näiteks mingi aja pärast lõpetab funktsioneerimise ja kui inimene on selle katseaja lõpus leidnud, et see programm väärib
Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia Slängis vaadatakse tavaliselt ainult sõnavara. Slängi sõnavara kitsamalt kasutuses. Kolmas: Situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994) · paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis Klassikalised mõjurid:
sama. Samas oli ka vastupidi – teise külalisega vesteldes kasutas seda nn omal algatusel. 3.2. Slängisõnad Jüri Muttika kasutas oma intervjuus slängisme äpp (8 korral) ja tablett (3 korral), sest ta vestles kõigepealt tehnikainimestega ning hiljem rääkis samast tehnikast edasi ka teise saatekülalisega. Seega liigitub tema slängikasutuse eesmärk teise slängi definitsiooni alla (vt 2.2.1.), st ta kasutas mitteametlikku arvutiinimeste keelt. Olgugi et tegemist polnud korrektsete ja ametlike terminitega, said saatekülalised temast aru, sest valdavad sama valdkonna oskuskeelt ning olid enam-vähem sama vanad kui Jüri Muttika ise. Tendents on, et noored mõistavad tehnikast rohkem kui vanemad inimesed, kes ei jõua kõikide uute leiutistega end kurssi viia. Kusjuures Jüri Muttikast sai aru ka teine 15
argises/mitteametlikus situatsioonis kasutatava allkeele. Slängi määratlemisest: Tiit Hennoste lähenemine Samas on oluline, et slängi on vähemalt kolm eri liiki, mille keel, eesmärgid ja kasutus erinevad oluliselt üksteisest: - sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolekt (klassikalisteks näideteks õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad; - mitteformaalne ametikeel (nt muusikute või arvutiinimeste släng), mis on üldjuhul mitte- formaalne terminoloogia; - släng, mille eesmärgiks on edastatava info varjamine mittepühendatute eest (varaste argoo jms). Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde. Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke: - grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma väljendamine, selliselt ka enese eraldamine ja vastandamine muudele rühmadele;
annaabi.ee 
