vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta tunni alguses saadab tunniks vajalikud leheküljed ja failid õpilaste arvutitesse. Kõik kontrolltööd lähevad automaatselt õpetaja arvutisse. Koolis tuleb käia vaid 3 päeva nädalas, vabadeks päevadeks antakse kaasa koduülesandeid USB pulga peal. Iga kool on kohustatud andma igale õpilasele oma USB pulga, millega saab arvutifaile transportida. Kui õpilastel on halvad hinded, siis peavad nad vabadel päevadel kooli tulema ja lisaülesandeid tegema. Olenevalt sellest, kui palju neil probleeme on, peavad nad käima kohal kas 1 või 2 lisapäeva. Koolides on nii õpilaste kui õpetajate vahetus. Igal aastal tuleb ühes aines paariks kuuks vahetusõpetaja kas teisest koolist või isegi teisest riigist. Üks õpetaja võib samas koolis õpetada ainult kuni 9 aastat
pannes töö välja institutsiooni repositooriumi, isiklikule või asutuse kodulehele. OAIster OAISTER Ülemaailmne digiarhiivide ühendus OAIster teeb arhiivide materjalid kättesaadavaks maailma raamatukogude kataloogi WorldCat kaudu. Saab valida, kas otsida pilte, tekste, meediafaile vm ning otsitavate tekstide keelt. Saab määrata, kas otsitakse artikleid, eraamatuid, arvutifaile, internetiressursse, väitekirju. Otsingutulemusel klõpsates on näha täpsem info. Cite/Export võimaldab kirje salvestamist tuntumatesse viidete halduritesse.
Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust elektronkiri on tulnud ilma, et selle peaks uuesti sisestama. Samuti saab lisada elektronposti vajalikke dokumente. Hea on ka see, et inimesed saavad elektronposti teenust kasutada erinevates kohtades, kus on internetiühendus olemas. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha angaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulata raadiot ning vaadata televisioonisaateid. Internet sai alguse 1960. aastail USA-s sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vahelisest andmesidevõrgust ARPANET. Hiljem ühines sellega üha enam ülikoole ja muid tsiviilasutusi ning Internetile anti ligipääs ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile
praktiliselt ükskõik kes. · Info süstematiseerine, et vajalik info oleks kiirelt leitav. Nagu näiteks raamatukogude kataloogide süsteem, kus viite järgi leiab õige teose. (otsingumootorid) 2. KIRJANDUSALLIKATEST LEITU 2.1. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulta raadiot ning vaadata televisooni. Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter.
mänge ja muud meelelahutust. Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend. Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult Interneti võimalusi kasutades, mis tähendab, et kõik eluks vajalik alates toidust jm esmatarbekaupadest hangitakse Interneti vahendusel. Sisuliselt on võimalik sooritada kõik sisseostud, maksta arved, lugeda uudiseid jne arvuti tagant lahkumata.
kõiksugu mänge ja muud meelelahutust. Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend. Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult Interneti võimalusi kasutades, mis tähendab, et kõik eluks vajalik alates toidust jm esmatarbekaupadest hangitakse Interneti vahendusel. Sisuliselt on võimalik sooritada kõik sisseostud, maksta arved, lugeda uudiseid jne arvuti tagant lahkumata.
annaabi.ee 
