Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 . Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000 Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega.
ja vähendab inimtöö mahtu. Seepärast on otstarbekas rakendada perioodilist arvestussüsteemi ainult väheväärtuslike kaupade arvestamisel. Kui kaupade foosiline säilitamine on tagatud, annavad nii perioodiline kui ka pidev arvestussüsteem tulemuseks ühesuguse müüdud kauba kulu. (1, 70) 4. VARADE INVENTEERIMINE Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne) ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventeerimistega. Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt), see on korraline inventuur. Erakorraline inventuur viiakse läbi varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju ja materjaalselt vastutavate isikute vahetumiselt. Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes,
kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul
- 10 kuu nr - 5 algdokumenti koostanud allüksuse nr - NR algdokumendi jooksev nr 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID Raamatupidamise arvestusmeetoditeks on dokumenteerimine ja inventeerimine, hindamine ja kontod, kahekordne kirjendamine. Dokumenteerimine kujutab endast kõiki ettevõttes toimuvate majandustehingute sisu registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa kohe fikseerida (näiteks materiaalsete väärtuste loomulikku kadu, arvestusvead, vara riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. Inventeerimine tehakse kindalaks ja fikseeritakse materiaalselt vastutavatel isikutel hoiul olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte ainult firma raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud ajal. Väga vajalik on inventeerida ka
annaabi.ee 
