Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj
kontodele. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 14. Ühe ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 15. Kassa- ja tekkepõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt
Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta. 12) Ühe- ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 13) Kassa- ja tekkepõhine arvestus: Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga
Seetõttu nimetatakse majanduslike tehingute kirjendamist kontodele süstemaatiliseks kirjendamiseks. Peamiseks selliseks registriks on pearaamat, mis sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani kõiki kontosid. 23 Majandustehingute registreerimisel raamatupidamises toimitakse järgmiselt: 1. perioodi algul avatakse bilansi alusel kontod, 2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4. perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse bilanssi. Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja pearaamatus. Näide 3 Esmalt on meil algbilanss: BILANSS (01.01.200x.a.)
annaabi.ee 
