sõltuvusse iga üksikliikme käitumisega. Slavin (1994, viidatud Krull 2000, lk 526) väidab, et rühmalepingute sõlmimine tekitab olukorra, kus rühmaliikmed hakkavad üksteist energiliselt innustama käitumiseks, mis kindlustab kogu rühmale tasustuse. Grupileping töötab vaid siis kui kõik asjaosalised seda tõsiselt võtavad ning jälgima peaks seda, et mõni õpilane klassikaaslaste liigse surve alla ei satuks. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteem Selle meetodi kohaselt seatakse õpilastele sisse kindlad käitumise nõuded ning positiivse käitumise eest jagatakse õpilastele arvestuspunkte või talonge. Negatiivse käitumise korral tuleb teenitud punktid loovutada. Päeva lõpus saab iga õpilane oma teenutud punktid vahetada preemiate vastu. (Krull, 2000) Arvestuspunktide süsteemi sisse viimiseks tuleb õpilastele selgitada väga täpselt,
Leping võib olla ka suuline, kuid tavaliselt siiski kirjalik, sest see on õpilasele suurema mõjuga. b) Kollektiivlepingud. Kollektiivlepingu puhul seatakse kogu klassile kui õpilasrühmale antav tasustus või privileeg sõltuvusse iga üksikõpilase käitumisest. Näiteks võib õpetaja öelda, et lõunale ei lahku klassist ükski õpilane enne, kui kõik õpilased on oma lauad kraaminud ja vaikseks jäänud. 3) Arvestuspunktide süsteem. Vastavalt sellele metoodilisele süsteemile seatakse sisse kindlad õpilaste käitumise nõuded ning käitumisteeglitest kinnipidamise eest tasustatakse arvestuspunktide või talongidega. Positiivse käitumise eest saavad õpilased boonuspunkte, kuna käitumisreeglite vastu eksimisel võib sisse seada trahvid teenitud punktide loovutamise näol. Arvestusperioodi,
(raportikaart) Õpetaja ja õpilane võivad sõlmida koostöö lepingu, kus on äramärgitud käitumisreeglid ja ka tagajärjed käitumisvigade puhul. Pedagoogikas on lepingute sõlmimine õpilastega olnud ammust ajast levinud distsiplineerimisvahend. Võib olla individuaalne leping ja kollektiivleping. Kollektiivlepingus seatakse õpilasrühmale antav tasustus sõltuvusse iga liikme käitumisest. Lepingu rakendamisel tuleb silmas pidada, et need oleks õpil jõukohased. Arvestuspunktide süsteem – süsteemi käivitamiseks tuleb õpilasele seletada, millise käitumise eest tasustatakse, premeerida selle ilmingutel punktide v talongidega ja kindlustada kogutud punktide vahetamine hüvedeks. Humanistlikel põhimõtetel rajanevad õpilaste distsiplineerimismetodid. Töö probleemsete ja isiklike arenguhäiretega õpilastega: üldpõhimõtted ja selleks kasutatavad tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad. Probleemseks käitumiseks nim
Leping on üheks õpilaste tegevust struktueerivaks vahendiks. Selle võib sõlmida kas suuliselt või kirjalikult. Lepingul õpetaja ja õpilase vahel on mõtet siis, kui õpilased saavad aru võetud kohustustest. Koolipraktikas on enam levinud kollektiivsed lepingud, milles klassi tasustamine seatakse sõltuvusse kõigi õpilaste käitumisest. Nii saavutatakse olukord, kus õpilased on ise huvitatud, et nende kaaslased ei rikuks korda ega segaks klassi väärtustatud eesmärgi saavutamist. Arvestuspunktide süsteemi rakendamiseks tuleb kehtestada õpilastele selge eeskiri positiivsete käitumisilmingute tasustamiseks (ja vahel ka trahvimiseks negatiivse käitumise eest) punktide või talongidega ning seada sisse teenitud punktide premeerimiseks vahetamise kindel kord arvestusperioodi lõpus. Selle metoodilise süsteemi rakendamine nõuab õpetajalt küllaltki suurt ettevalmistustööd, preemiafondi asutamist ja haldamist ning õpilaste pidevat jälgimist ja nende üle arvestuse pidamist.
annaabi.ee 
