Perioodilise arvestussüsteemi eelis on vähene arvestustöö maht. Perioodilise arvestussüsteemi puudused: ·puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle; ·ei võimalda avastada varude füüsilisi puudu- ega ülejääke. Näide kahe erineva varude arvestussüsteemi kasutamise mõjust ettevõtte tegevustulemustele. Ettevõttes on kasutusel varude pidev arvestussüsteem. Ettevõtte arvestusandmetel: Varude jääk perioodil algul 200 tk. a` 10 summas 2000 Sissetulekud perioodi jooksul: I 100 tk. a` 11 summas 1100 II 300 tk. a` 8 summas 2400 Väljaminekud perioodi jooksul: I 200 tk. a` 10 summas 2000 II 50 tk. a` 11 summas 550 III 50 tk. a` 11 summas 550 Varude jääk perioodi lõpul: arvestusandmetel 300 tk. a` 8 summas 2400 Aruandeperioodi lõpul läbiviidud inventuuri andmetel selgus, et varude tegelik jääk on 280 tk.
seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle- või puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega.
Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik. 6. Varude arvestussüsteemid. *Varude pidev (jooksev) arvestussüsteem *Varude perioodiline arvestussüsteem
majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle- või puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega.
annaabi.ee 
