Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank (1619) ja Wisselbank (1609). Järgmine etapp panganduse ja rahasüsteemi arengus olid nn. Emissioonipangad-kes emiteerisid sularaha (mündid, paberraha), saades sellelt tegevuselt emisioonitulu. Samas säilus pangale kohustus see matalli vastu lunastada rahatähe omaniku nõudmisel. Esimine emissioonipank asutati Stokholmis 1656 a. ja 1694 Bank of England
Likviidsus – tähendab seda, kui kiiresti ja ilma erilise täiendava kuluta on võimalik mingit vara rahaks muuta. Kõige likviidsem on raha, see on mõõdupuu. Muud maksevahendid eristatakse omavahel likviidsuse alusel. Alternatiivrahad: välisvaluuta, tšekid, plastikraha (maksekaardid, kinkekaardid), sularahata ülekanded. Mündi esikülg – avers Tagakülg – revers Ametlikuks valuutaks muutus kroon 20.06.1992 kell 4.00. 1993 jaanuaris on meil kasutusel raharingluses 66% arveraha (hoiuseid) ja 34% sularaha. Nt Belgias on vastavad näitajad 55 ja 45%. Pangaraha – on pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha, mida füüsilisel kujul ei eksisteeri. (See raha, mis on panga hoidlates või kassades, ei ole PANGARAHA!!!). Pankade arveldamine käib läbi kliiring keskuse, milleks on Eesti Panga arveldusvalitsus. Kliiring on tasaarveldamine. Kõik kommertspangad peavad arveldusvalitsuses avama oma arved / kontod.
Pankade puhul on oluline tema usaldusväärsus, kuna tema käekäigust on huvitatud aktsionärid, hoiustajad, laenajad samuti kogu majandus (et ei tekkiks panganduskriise, mis põhjustakshäireid arveldustes, pankrotte, välisinvesteeringute ja rahapakkumise vähenemise, mis halvaks majanduskasvu). Kuna läbi pankade toimib ka rahasüsteem siis panganduskriis halvaks kogu majandust. Läbi pankade toimib ka rahaloomisprotsess (baasrahast tehakse arveraha), siis usaldamatus pangandussüsteemi kui terviku suhtes mõjutaks ululiselt raha pakkumist ja seeläbi majandust (krediidihinnad muutuvad kallimaks, välislaenud lahkuvad pangast jne). Kõrgem intressimäär toob kaasa laenuportfelli halvenemise. Panga riske peaks seetõttu hindama pidevalt kõik pangaga seotud osapooled, kuid tihtipeale paljud panga tegevust kajastavad dokumendid on salastatud (laenuportfell, väärtpaberitehingud, panga strateegiad ja plaanid)
Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. 16. ja 17. sajandil tekkisid Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal juba ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teha ülekandeid. Tänapäeval on pangandus väga keerukas ja seadustega rangelt reguleeritud tegevusvaldkond13. Panga asutamine on tehtud väga keeruliseks 14 . Põhjuseks on see, et tänapäeval käib enamik arveldusi läbi pankade ja pankadest on saanud peamine koht, kust saab krediiti ning hoiustada oma raha. Seetõttu täidavad pangad ühiskonnas äärmiselt tähtsat rolli. Panga definitsioonid on riigiti erinevad ja olenevad tihti õigus-aktidest ning finantssüsteemist.
annaabi.ee 
