Mitteaktiivne rahvastik tööealised, kuid mittetöötavad inimesed st koduperenaised, õpilased, invaliidid ja nn heitunud Heitunud inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida Struktuurne tööpuudus - tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumine nõudlusega tööturul Reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida Klassikaline poliitökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu
Säästmine sõltub: tulude suurusest ootustest pankade intressimääradest maksuseadustest Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole).
liberaalne demokraatia esmatarbekaup kaup, mis rahuldab tarbija esmaseid vajadusi, nt toiduained, hügieenitarbed, transporditeenused jms feminism ideoloogia, mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale fikseeritud vahetuskurss koduvaluuta hind, mis on ankurvaluuta suhtes kindlaks määratud ja ei muutu finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid; vt ka reaalkapital fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil fraktsioon ehk saadikurühm erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine
laenuportfelli jagunemine erinevate majandus- ja kliendisektorite vahel. Suur osakaaluga on rahandussektori laenudel, mis tähendab, et pangad suunavad suure osa oma laenurahast liisingfirmade finantseerimiseks. Kõrge valuutalaenude osakaal laenuportfellist tuleneb sellest, et pangad seovad oma laenud valuutariski katmiseks valuutaga, peamiselt euroga. Panga kohustused 38 Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul- väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused
Baltiriikide kokkuhoiupoliitika, mida kunagi polnud(..that never was) Balti riikide, eriti Eesti, edu kokuhoiupoliitiak muutub arusaadavamaks pärast 2008 aasta kriisi. Autorid väidavad, et Balti taastumine on oluliselt ajendatud läbi varjatud protsesside mis esinevad asümmeetrilises inegratsioonis, mitte läbi kokkuhoiumeetmete. 2009 aastal tundus, et kõige hullem on möödas ning 2010 hakkas tööhõive taas tõusma. Eksport tõusis ja arveldusarvetel oli ülejääk. Kas nende arengute põhjal on tõesti võimalik järeldada et kokkuhoiumeetmed ja siseturu devalveerimine aitas? Lähem uurimine näitab, et Baltri riikide taastumine ei ole siseturu devalveerimise tagajärg vaid pigem teiste faktorite olemasolu, mis ei ole Baltri riikide võimuses. Aga kui polnud siseturu devalveerimine, siis mis aitas Balti riikidel 2011 aastal toibuda? Olemas on kolmd faktorit: esiteks Euroopa fondide massiivne kasutamine, geagraafiliselt paindlik tööturg
annaabi.ee 
