sellepärast eelistatakse vanemaid töötajaid, kellel on juba staazi ja rohkem tutvusi. 2011. aastal oli noorte töötuse määr 24,4 protsenti. Õnneks Eesti valitsus teadvustas, et tööta noored on koormaks Eesti majandusele ning väljendas arvamust, et vastavate meetmete kasutusele võtuga on prognoositav töötuse määr aastaks 2015 15 protsenti. Probleemi väljendas väga piltlikult Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko Postimehe arvamusportaalis: ,,Pole mõistlik suhtuda sellesse kui tavalisse külmetusse, mis möödub iseeneslikult majanduse nähtamatu käe ja seniste ravivõtete puhul. Lühiajalisest on saanud tihti hoopis teise dünaamikaga pikaajaline töötus. Oodata homme paremaid tulemusi jätkates sama moodi nagu eile see ei peaks olema meie avaliku halduse definitsioon." Samas julgeb Ljulko väita, et lahendus on olemas: ,,Kõige selle tumeda taustal on tegelikult lahendusvõimalused hästi teada
panevad asju uutes seostes nägema, ning mis põhiline – arenema. Kolmas kaalukas argument on harjumus, mille jõud on teatavasti suur. Kui maast madalast kas mugavusest või teadmatusest vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada, on neist hiljem väga raske vabaneda.. (Kristi Vinter, 2012) Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse õppejõud, väikeste laste ja meedia uurija Kristi Vinter kirjutab Postimehe arvamusportaalis nutiseadmete kahjulikkusest. Seega arvan, et laste kasvamine tehnoloogilises keskkonnas on paratamatu ning nende kokkupuude nutiseadmetega on iseenest mõistetav arvestades kui palju me nendega ise igapäevaselt kokku puutume. Leian, et sellel on nii halbu kui häid külgi aga eelkõige loodan, et lapsevanemad ei kasutaks nutiseadmeid lapsega tegelemise vahendina. Miski ei asenda selles kiiresti arenevas maailmas reaalselt suhtlust ja kontakti lapse ja vanema vahel.
Lastele peksa andmine ei anna neile mitte mingil määral paremat tuleviku. See võib neile hetkeks selgeks teha, seda mis nad valesti on sooritanud, kuid seda sama võib teha ka nendega lihtsalt rääkimine. Vägivalla rakendamine võib tulevikus isegi lapsi halvemateks muuta ja mida hullem, võib pärandada seda vägivalla viisi edasi järgmistele generatsioonidele, kes hakkavad oma laste peal samu meetmeid kasutama. Psühhoterapeut Ene Talvist kirjutab Postimehe arvamusportaalis TV3 reedest «Omakohtu» saadet kommenteerides, et on uskumatu näha, kui positiivselt suhtuvad eestimaalased vägivalda laste vastu. See ei ole just mu lemmiksaade, sest mulle ei meeldi selle pealkiri. Ma ei pea õigeks ei omakohut kui sellist ega ammugi mitte seda, et meedia seda (võibolla tahtmatult, olgugi naljatamisi) propageerib. Kuid mulle meeldivad saatejuhid ja mind huvitab, mis teemasid üles võetakse. Ja mõnikord ka see, missugune on hääletuse tulemus.
Islamiäärmuslaste ja salafistide põhiline jõud on Jabhat al-Nusra (Suur-Süüria Rahva Toetusrinne), kelle eesmärk on kehtestada Süürias pan-islamistlik islami kalifaat ja šariaadi õigus ja keda on süüdistatud ka koostöös al-Qaedaga. Arvatakse, et Jabhat al-Nusra koondab umbes 6000 võitlejat, kuid peale nende tegutseb Süürias veel teisigi islamiäärmuslikke gruppe. Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski kommenteeris Postimehe arvamusportaalis Süüria kodusõja olukorda ning leiab, et kui Bashar al-Assadi võimult kukutamine on peaaegu kindel, siis konflikti lõpliku lahenduseni võib kuluda aastakümneid. Selline vinduv konflikt tähendaks Euroopa Liidule, et üks murekolle tuleb juurde. On ju selge, et inimesed sealt põgenevad. Paljud põgenikud on praegu juba Türgis. Kui konflikt suudetakse kuidagi vaigistada, siis see tähendab, et tuleb anda äärmiselt palju humanitaarabi.
annaabi.ee 
