lisaks kaasa aidata. Kokku valiti kolm kategooriat, mille põhjal Saarte Häält analüüsida. Esimese kategooriana valiti informatsiooni allikate läbipaistvus. See kategooria võimaldab: uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime. Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust
aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond? Igal inimesel on oma mõttemaailm ja oma arvamus. Kuid enamuste inimeste arvamust on võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood. Kui oma arvamust avaldab inimene, kes on meie riigis tuntud inimene ning ennast igati heas küljes näidanud siis seda võetakse ka arvesse oma arvamuse kujundamisel. Arvamuslugude kirjutamisel ei saa massimeedia just vastutustundetu olla. Kuid arvamuslugude lugejad saavad olla kas täielikult nõus looga või siis vastupidi sellele täiesti vastu. Kui leidub tuntud eestlane, kes ei ole nõus kirjutatud arvamusega siis kirjutab ta omapoolse arvamuse ning selle juhul kaasneb sellega üha enam inimesi üha enam hakatakse uudisest huvi tundma. Kuna ei saa olla kaotajaid ega võitjaid siis kellegi kallal peab meedia
meedias artikleid süvaõppega koolide vajalikkuse või mittevajalikkuse üle, kuid paratamatult jäävad silma autorite vähesed kogemused ning emotsioonide põhjal tehtud järeldused." Kokkuvõte: ,,Eestis valitseb olukord, kus ebapiisavate teadmiste või isiklike kogemusteta inimesed võtavad pidevalt sõna süvaõppega koolide ja neis toimuva kohta ning loovad avalikkusele petliku pildi kesklinna koolides toimuvast. Üksikute pettunud lapsevanemate nägemused on muutunud üleriigiliste arvamuslugude ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides."
Ajaloolised kirjeldused ja isikulood on tavaliselt mahult suurimad artiklid ning ilmuvad mahus kolm kuni neliteist lehekülge. Isikulugu pealkirjaga ,,Harald Nugiseks 90" (numbris 3/2011) on mahult väike ehk kolme lehekülje pikkune. Ajakirja samas numbris ilmunud ajalooülevaade Sõrve säärel toimunud lahingutest Teises maailmasõjas on aga 14 lehekülge pikk. Esseelaadsed arvamusartiklid ja kultuuriülevaated on tavaliselt lühemad võrreldes ajalooliste ülevaadete ja isikulugudega. Arvamuslugude maht ulatub tavaliselt ühest leheküljest kuni nelja leheküljeni. Näiteks on ajakirja numbris 3/2011 ilmunud Georg Kirsbergi arvamusartikli ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" mahuks üks lehekülg, samas kui numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes" mahub kolmele leheküljele. Kuigi kultuuriülevaateid ilmub kultuuriajakirja kohta vähe, siis ilmuvad artiklid on üsna põhjalikud. Ajakirja numbris 3/2011
annaabi.ee 
