kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja info on põhjalik ja detailne. Argumente esitatakse ratsionaalselt. Teemadeks on majandus, poliitika, ühiskondlikud liikumised ja instituitsioonid. Žanriteks on palju arvamusartikleid ja analüüsivaid lugusid. Tabloidajakirjanduses on aga palju erinevaid arvajaid. Lood on lühikesed, pilte on palju ja info on esitatud lihtsalt, üldistatult ja emotsionaalselt. Teemad, mida on traditsiooniliselt madalateks peetud: kodu, pere, eraelu, meelelahutus, sport. Lood õnnetustest. Žanriteks on olemus- ja persoonilood. 9. Mis eristab veebiväljaannet pabermeediast? Veebiväljaandes esiletõstetud
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
Esmalt toob töö illustreerivaks näiteks esimese suure naftakriisi 1973. aastal, mille analüüsimine annab aimu naftakriisi võimsusest mõjutada mitmeid eluvaldkondi. Järgmise punkt keskendub naftavarude praegusele olukorrale. Viimaseks alapunktiks on alternatiivsete energiaallikate olukord ja mõju tänapäeval, mis ideaalis peavad olema aluseks naftajärgsele maailmale. Kuna töö peakiri ja hüpotees on üsna subjektiivne, siis on allikateks kasutatud eelkõige arvamusartikleid, mis lubavad keskenduda võimalikult paljudele teooriatele. Raamatutest on kasutatud näiteks Pulitzeri auhinna võitnud Daniel Yergini „The Prize: The epic quest for oil, money and power“. Ülevaatlikkuse ja faktidega aitas kaasa Lembo Tanningu „Maailma energia ülevaade“ I osa. . 3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed 1973. aastal tabas maailma suur naftakriis – OPECi riigid kehtestasid nafta embargo
eelnenud süsteemist zaibatsust. Oli huvitav teada saada, kuidas näiliselt on zaibatsud kadunud, kuid tegelikult on osad ettevõtted süsteeme veidi täiustanud ning läinud üle keiretsudele. Teises peatükis kirjeldati erinevaid keiretsusid ning selle abil sai autor paremini Jaapanis domineerivast süsteemist aru. Kolmas peatükk aitas näha, millised firmad seda süsteemi üldse kasutavad. Referaadi autor loodab, et tulevikus ilmub keiretsu tarneahela kohta rohkem teadus- ja arvamusartikleid, sest tänasel päeval on internetist ning raamatukogudest saadav info suhteliselt ühekülgne ning läänemaailma vaatevinklist vaadatud. Kindlasti oleks jaapani keeles materjali küllaga, kuid kahjuks autor seda keelt ei valda. Siis tulebki loota, et ilmuks mõni emakeelne keiretsut tutvustav artikkel ja lisanduks inglise keelseid artikleid ka jaapanlaste seisukohast. 11 Kasutatud allikad 1. Economist (2009) Keiretsu
Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud avaldasid alates seaduseelnõu avalikustamisest vastakaid arvamusartikleid nimetatud instituudi õiguspärasuse ja vajalikkuse kohta. Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud väheseid praktilisi teadmisi karistusõiguse valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas
annaabi.ee 
