Kreeka inimarengu indeks 2011. aastal oli 0,861 ehk 29. koht maailmas. Sellise reitinguga edestab Hellas Euroopa riike nagu Küpros, Andorra, Eesti ja Slovakkia. Kreekast järgmised kõrgema indeksiga riigid on Suurbritannia ja Tsehhi. Kreeka SKP elaniku kohta, mis 2012. aasta arvutuste järgi on 24 197 USA dollarit (u 19 000 , vt ka joonis 6), jääb küll alla Euroopa Liidu keskmisele (u 35 000 USD ehk 27 500 ) ning mitmekordselt Euroopa juhtriikidele nagu Norra ja Soome, ent on piisav arvamaks Kreekat kõrge sissetulekuga riikide hulka. 35000 30000 25000 2009 20000 2010 15000 29328 2011 27311 27073 24197 2012 10000 5000 0
tähenduses. Kuid kui keegi ütleb, et me uurime ühiskonda, siis tekib küsimus, et mis asi see ühiskond siis on? Ehk ühest küsimusest tuleneb teine. Paar mõtet sellest mis asi ühiskond on: · Ühiskond ei ole midagi enamat kui inimeste kogum. (Karl Marx) · Tegelikult on ühiskond kõikvõimalike normide süsteem. Ühiskond on mõtleva inimese tegevuse resultaat. (Max Weber) Vahel annab inimese käitumine alust arvamaks, et inimene ei ole suurt enamat kui ühiskonnastatud loom. Õigusesotsioloogia on teadus, mis asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail ning siiani kestavad teravad vaidlused kumma distsipliini alla see tegelikult kuulub. Praeguses käsitluses on õigussotsioloogia õigusteaduse üks osa. Selge on see, et õigust ehk ühiskonda ei saa uurida kunagi ühest konkreetsest vaatevinklist. Teaduslik tegelemine õigusega teenib laias laastaus kolme eesmärki: 1
maitseainete suhtes ning sattudes s¨o¨oma vastavalt u ¨lemaitsestatud rooga, v~oib meie t~olgendaja siiski endamisi m~oelda koka armumisest, kuna har- jumusp¨aratu maitse osutab koka kummalisele k¨aitumisele. T~olgendaja meelest hakkab v¨aide koka armumisest seega s¨ umboliseerima hoopis toidu liigset piprasust, mitte soolasust nagu (oletagem et!) oli selle algt¨ahendus. Niisiis, j~ouame mitte just erilist optimismi p~ohjustavale k¨ usimusele: mis annab aluse arvamaks et t~olgendajal ajahetkel t1 on samad sensoorsed baaskogemused, kui on olnud (teisel) t~olgendajal ajahetkel t0 m¨argi K333 loomishetkel?32 Tagatiseks on muidugi m¨argis¨ usteem ise, tema u¨lesehituse loogika u¨helt poolt ning kasutuskontekst teisalt. Rangelt v~ottes pole sen- soorselt konstantne tunnetus v~oimalik ka u ¨he ja sama t~olgendaja pu- hul eri ajahetkedel (kaks korda ei saa samasse j~okke astuda) ning seega
muudame positiivset arvu järjest väiksemaks. Eelneva põhjal teame, et on võrdne ühega iga nullist erineva jaoks. Seega peab ka olema võrdne ühega. Kuna meil on matemaatiliselt defineerimiseks kaks erinevat võimalust, mis oma- vahel sugugi kokku ei sobi, ei tundu sugugi ülekohtune teda mittedefineeritavaks pidada. Siiski leidub neid, kes arvavad, et meil on piisavalt põhjuseid arvamaks, et . 118 Kusjuures kõik on vähemalt selles päri, et kui üldse arvuna defineerida, siis peaks tema väärtuseks saama justnimelt 1 ja mitte näiteks 0 või hoopis mõni muu arv. Esiteks, nagu juba mainisime, tahaksime kinni hoida juba meile tuntud tehetest ja valemitest. Kui valiksime ükskõik millise teise väärtuse, siis võiksime leida mõne
annaabi.ee 
