lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja info on põhjalik ja detailne. Argumente esitatakse ratsionaalselt. Teemadeks on majandus, poliitika, ühiskondlikud liikumised ja instituitsioonid. Žanriteks on palju arvamusartikleid ja analüüsivaid lugusid. Tabloidajakirjanduses on aga palju erinevaid arvajaid. Lood on lühikesed, pilte on palju ja info on esitatud lihtsalt, üldistatult ja emotsionaalselt. Teemad, mida on traditsiooniliselt madalateks peetud: kodu, pere, eraelu, meelelahutus, sport. Lood õnnetustest. Žanriteks on olemus- ja persoonilood. 9. Mis eristab veebiväljaannet pabermeediast? Veebiväljaandes esiletõstetud info on lihtsustatud ning rõhutab mustvalgeid seisukohti ja konfliktseid detaile veelgi
Kuna terve euroopa on suuremal või väiksemal määral sõltuvuses Venemaast, tekib minus küll hirm. Lohutab küll veidi see, et Eestil on õnn kuuluda NATO'sse, mis on vajadusel nõus juhtima Eestis sõjalisi operatsioone. Minu vanustel noortel on sellest raske aru saada, kui hea on elada vabas ühiskonnas, kus aktsepteeritakse üksikisikute ideede ning arvamuse avaldamist võrreldes NSV'ga, kus teisiti arvajaid koheldi kui ühiskonnarämpsu ning töö-või koonduslaagritesse saadeti. Eestlaste lubadus teha kõike, et saada vabaks riigiks on aga vaheldunud pettumusega. Tihti olen kuulnud lauset, et ,,kas sellist riiki me siis tahtsimegi?" Samas taheti saavutada iseseisev Eesti Vabariik, kus meie ise oleme peremehed ja väljaspoolt meid ei kamandata. Muidugi võiks meie riik toimida praegustes olukordades paremini, kuid usun seda, et Eesti on arenenud iseseisva riigina tohutult
10 km/h. Lätis olid tuhanded lõkked ja sügislilled. Kõik oli väga pidulik ja kaunistatud, küünlaid oli palju. Olime seal kaua, jalutasime, laulsime, kõik olid lõbusad. Inimesed olid kõik nagu sõsarad ja velled. Mitte ühtegi joodikut, autoõnnetust ega pahandust. Koju tagasi sõites laulsime terve tee. See päev oli väga vajalik. Kõigi lootused olid kõrged. Hingele andis see päev palju. Mitte miski poleks sellele suutnud vastata. Kahjuks oli teisiti arvajaid. Sovhoosi pearaamatupidaja küsis meie käest: "Noh, mida teile seal siis jagati eile, et te pidite sinna just tööpäeval minema?". Seda oli väga valus kuulata. Minu jaoks oli see üks meeldejäävamaid päevi minu elus. Rahvas oli näinud liiga palju valu.Tänu sellele suutsime seda kõike hinnata. See oli üks tähtamaid päevi minu elus ja jääb igaveseks meelde, päev oli pühalik! Eesti esimeseks presidendiks oli Konstantin Päts, seejärel Lennart Meri, siis Arnold Rüütel ja
küsija peaks selle põhjal jälile saama, mis sõnaga on tegu. Punkte võib arvestada järgmiselt: küsija saab 1 punkti, kui ta arvab sõna ära pärast kolme küsimusteringi, ning 10 punkti, olles kõigile ainult kus-küsimuse esitanud. Või andke küsijale punkt alati, kui ta annab õige vastuse ning võitjaks loetakse see, kellel on kõige rohkem punkte pärast seda, kui kõik mängijad on olnud küsija rollis. 8.6 Poomine Mängijate arv: tavaliselt 2, kuid võib olla ka rohkem arvajaid, suurema seltskonna puhul võib teha ka võistkonniti Vahendid: paber (suurema seltskonna puhul oleks hea asendada pabertahvliga), pliiatsid Mängu kirjeldus: Üks mängijatest (mängujuht) mõtleb välja ühe sõna, paneb kirja selle esimese ja viimase tähe ning nende kahe vahele nii palju kriipse, kui on sõnas tähti. Teiste mängija(te) ülesandeks on ära arvata, mis sõnaga on tegemist. Sõna hakatakse arvama tähtede kaupa
saj, sai surma, kui Syrakusa vallutati tormijooksuga. Seega tapeti roomalste poolt sõjategevuses. Olulisin on tema puhul veeväljasurve seadus.....tuli selle peale vannis istudes (keha surus vett välja ,,Heureka!"). Astronoomia seotud geograafiaga. Oli selge haritlastele, et maa on kerakujuline (Pytagoras ütles, võeti omaks). Üldlevinud oli planeetide ringliikumise visioonil põhinev maailmapilt. Kõige levinud arusaam oli geotsentriline (maa on keskel). Oli ka teisi arvajaid, neist üks peamine 3. saj algul tegutsenud Aristarchos, kes postuleeris esimesena heliotsentrilise maailmavaate (Päike on keskel), aga domineerima jäi ikka geotsentriline. Selle võttis kokku 2. saj pKr tegutsenud Ptolemaios, kelle teos ,,Megale Syntaxis" oli antiikse (hellenistliku) täheteaduse (astronoomia) süstematiseeritud kokkuvõte. Põhines geotsentrilisel pildil ja see püsis kuni Kopernikuni, kes viis maa keskelt ära. A Ptolemaios jääb hellenismist eemale, aga
lusi üsna mitmes küsimuses. Kes vastutab sihtteksti kvaliteedi eest, kas tõlkija või toimetaja? Kes peaks toimetaja muutused sihtteksti sisse viima? Kas toimetaja peaks oma ettepanekuid põhjendama? Kas alati või ainult vaidlustamise korral? Kas tõlkijal üldse on võimalik toimetaja muutusi vaidlustada? Kellele jääb eriarvamuste korral viimane sõna? Kuigi inimestel on enamasti tugevaid arvamusi nendes küsimustes, leidub alati ka vastupidi arvajaid, mõlemal variandil oma eelised ja puudused. 194 Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine 24.1 Tellija Toimetamine Tõlkija lähedast kolleegi, kes tema teksti kontrollib ja parandab, nime- tatakse tavaliselt toimetajaks. Tõlkijal ja toimetajal on enamasti ühine huvi kirjutada võimalikult hea sihttekst; lisaks võib toimetajal olla täiendav ülesanne hinnata või koolitada tõlkijat oma ettepanekutega.
annaabi.ee 
