seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD. VASTASEL JUHUL nimetatakse valemid LAHTISEKS. LAUSEKS nimetatakse kinnist predikaatarvutuse valemit, st valemit, milles ei ole vabu muutujaid. TULETUS TULETUS on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas eelnevatest lausetest mingi tuletusreegli abil. Nõuded tuletusreeglitele: Korrektsus- iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm Kompaktsus- reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta Tuletussüsteemi täielikkus- kõikide kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui iga selle samm on kehtiv(nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised) TINGIMUSLIK TÕESTUS ehk IMPLIKATSIOONI SISSETOOMINE Vajadus tingimusliku tõestuse järele ilmneb siis, kui on vaja tõestada tingimuslik
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited.
tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide. Kui tegemist on järeldamise kui protsessi vormiga, siis käsutatakse väljendit järeldusskeem. Nõuded tuletusreeglitele: • korrektsus. Iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm; • kompaktsus. Reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta; • tuletussüsteemi täielikkus. Kõikide (vastavas loogikas) kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv. (Nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised.) 3 Tuletussüsteeme võib olla väga erinevaid. Paljud tuletusreeglid pärinevad
tuletusreeglid kirjeldavad kehtivaid arutlusvorme, st arutlusskeeme, mille saab täita konkreetsete arutlustega. Nt arutlusskeemi: kui A-st järeldub B ja B-st C, siis A-st järeldub C saab täita mistahes väidetega. Arutlusskeemi täites peab samale tähisele vastama skeemis alati sama väide. Kui tegemist on järeldamise kui protsessi vormiga, siis käsutatakse väljendit järeldusskeem. Nõuded tuletusreeglitele: · korrektsus. Iga tuletusreegel peab olema kehtiv arutlusvorm; · kompaktsus. Reegleid ei tohi olla liiga palju, neid peab olema lihtne meelde jätta; · tuletussüsteemi täielikkus. Kõikide (vastavas loogikas) kehtivate järeldamisprotsesside kehtivust peab saama reeglite abil tõestada: järeldamine on kehtiv, kui selle iga samm on kehtiv. (Nt lauseloogika, predikaatloogika vms kehtivad järeldamised.) 3
annaabi.ee 
