Järelikult Sokrates on surelik. 2) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike tõuseb. Esimene arutlus on kehtiv, teine mitte. Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike ei tõuse. Selline arutlus võib küll tunduda jaburana, kuid hasartmängijad kipuvad sarnast arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse
järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati nende meetodite ebatäielikkust, ennekõike vaadeldavate efektide tundmatute põhjustajate suhtes; hiljem lisandusid kaasmuutuste (kaasnevate variatsioonide) ja jääkide meetod; samuti Milli ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod]. Deduktsioon: eeldustest tuletatakse järeldus rangelt loogilise ehk loogiliselt kehtiva arutlusskeemi (nt süllogismi) alusel (Sherlock Holmsi deduktsioon polnd seda mitte tavapärane "üldiselt üksikule" ei ole õige määratlus). [Seosed ratsionalismi ja empirismiga.] Kvantifitseerimine ja mõõdetavus. Sündisid matemaatilised loodusteadused [vt Losee]. Galilei pani aluse mehhanistlikule tunnetusmeetodile ja maailmavaatele, ennekõike tuues sisse füüsilise jõu (impetus) mõiste. G. mõttelised eksperimendid. [vt OxFiLex naturalism ja
D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks. Vasturääkiva termini konstrueerimine on kõige lihtsam eesliite „mitte-“ abil. Nt terminile „vana“ vasturääkiv termin on päris kindlasti termin „mittevana“. Keele argikasutuses tundub selline protseduur sageli veider või lausa absurdne. Fraseoloogiliste
D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks. Vasturääkiva termini konstrueerimine on kõige lihtsam eesliite ,,mitte-" abil. Nt terminile ,,vana" vasturääkiv termin on päris kindlasti termin ,,mittevana". Keele argikasutuses tundub selline protseduur sageli veider või lausa absurdne. Fraseoloogiliste
annaabi.ee 
