2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus vastandlike printsiipide vahel, ilma printsiipideta pole ka universaalset normatiivsust (ka praktiline eetika taotleb probleemide põhist universaalsust). Argumendi rajamine näitele on kiirustatud järeldusena tuntud argumentatsiooniviga. Näited on mõeldud printsiipe iseloomustama, mitte neid asendama. Näide sellisest veast: mitu korda esinenud arutlusskeem a la – kui naine ei soovi last, tema eest hoolitseda, siis saab lapse elu olema halb ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta elu ei vääri alustamist, siis ei pruugi see tunduda enam nii iseenesestmõistetav (kuigi kahtlemata on see printsiip väärt arutlemist). 2.3. Osav teemavahetus. See on poliitilise retoorika põhivõte - ei vastata küsimusele, vaid ajatakse oma joru
. . prae- gugi ei saa igale töötajale igat tööriista kätte anda, sest need on liiga täpsed. Nende kasuta- miseks peab kaine olema. . . (EL) 22 Tegelikult on see ikka vaieldav, pigem tekib küsimus, kas selline määratlus on üldse mõistlik. . . (M) 20 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE oli odavam eksportida käsitöölist kui tema toodangut. Sama arutlusskeem võiks olla rakendatav ka teiste teooriate korral. Võib küsida: • Kas inimesed leiutavad alati uue majandussüsteemi? Marx arvab, et leiutavad, aga ei seo oma teooriat selle oletusega. • Kas töö tootlikus õuseb alati? 19. sajandi üldine veendumus oli, et laias laastus tõuseb. Taas — teooria ei ole sellega seotud. Kui juhtub nii, siis juhtub. . . Teine teooria väidab, et ühiskonna tootlikkus ei kasva, kui me uut toot-
Tõesuspuu abil on võimalik tõestada, et mõned arutlused ei ole kehtivad. Arutluse kehtivus nõuab, et eelduste tõesusest järeldub loogilise paratamatusega, et ka lõppjäreldus on tõene. Kui selgub, et eeldused ja lõppjärelduse eitus moodustavad kooskõlalise väidetesüsteemi, siis arutlus ei ole kehtiv. Avatud tõesuspuu näitab, et arutlus võib olla kehtiv, kuid kas see ka tõepoolest kehtiv on, seda avatud tõesuspuu ei ütle. N9.12. Lausearvutuses on kehtivaks tuletusreegliks arutlusskeem p → q, p ├ p (MP ehk aluse jaatus). Tõestage tõesuspuu abil, et arutlusskeem p → q, q ├ p (nn tagajärje jaatus) ei ole kehtiv. Selleks moodustame lausete hulga, mis koosneb tõestest eeldustest ja väärast järeldusest {p → q, q, ¬p}, ning näitame, et see lausete hulk on kooskõlaline. 1. p → q √ (e) 2. q (e) 3. ¬p (e) 4. ¬p q (1.; →D) ○ ○ (puu on avatud) On olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul on kõik puus esinevad literaalid tõesed. See on mõlemal juhul sama
Tõesuspuu abil on võimalik tõestada, et mõned arutlused ei ole kehtivad. Arutluse kehtivus nõuab, et eelduste tõesusest järeldub loogilise paratamatusega, et ka lõppjäreldus on tõene. Kui selgub, et eeldused ja lõppjärelduse eitus moodustavad kooskõlalise väidetesüsteemi, siis arutlus ei ole kehtiv. Avatud tõesuspuu näitab, et arutlus võib olla kehtiv, kuid kas see ka tõepoolest kehtiv on, seda avatud tõesuspuu ei ütle. N9.12. Lausearvutuses on kehtivaks tuletusreegliks arutlusskeem p q, p p (MP ehk aluse jaatus). Tõestage tõesuspuu abil, et arutlusskeem p q, q p (nn tagajärje jaatus) ei ole kehtiv. Selleks moodustame lausete hulga, mis koosneb tõestest eeldustest ja väärast järeldusest {p q, q, ¬p}, ning näitame, et see lausete hulk on kooskõlaline. 1. pq (e) 2. q (e) 3. ¬p (e) 4. ¬p q (1.; D)
annaabi.ee 
