Väärtuste analüüs. Väärtuste uurimine, otsustamine ja arutlemine väärtuskonfliktide analüüsimisel ning mõtestamisel. Otsuste langetamisel rõhuasetus kooskõlale reaalse elu sündmuste ja väärtusnormidega. Eesmärgiks on kujundada lastel kõlbluskonfliktide arukas käsitlemisvõime. 20. Kohlbergi kõlbelise kasvatuse metoodikad. Esimene seisnes kõlbeliste konfliktsituatsioonide ehk dilemmade arutlemises lastega. Parimaid tulemusi saadi, kui nimetatud arutlused seostati õiglusprobleemidega ja inimeste heaolu käsitlemisega mõne õppeaine raames. Meetodina kasutati enamasti nn pluss üks lähenemist, kus kõlbelisi arutlusi püüti korraldada astme võrra kõrgemal laste tegelikust kõlbelise otsustuse arengutasemest. Teine metoodika e õiglase ühiskonna metoodika. See toetub nii kõlbeliste dilemmade lahendamisele klassidiskussioonides kui ka õpilaste kehtestatavatele demokraatlikele
kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne). 16. Tutvusta avaliku arvamuse mõistet. Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. 17. Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid (Pierce)? Avaliku arvamuse kujunemise protsess seisneb inimeste ja meedia omavahelises ja vastasikuses arutlemises/mõjutamises, tänu millele tekibki avalik arvamus. Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus). 18. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos? Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2
tulenevat tõest järeldust. See I figuuri süllogism ei ole kehtiv. Antud juhul oli lõppjäreldus juhuslikult tõene, kuid sama skeemi järgi võime saada tõestest eeldustest ka väära lõppjärelduse. Selleks koostame nn vastunäite, st täpselt sama arutlusskeemiga teostatud arutluse, mille eeldused on tõesed, ent tulem väär: Kõik koerad on surelikud. M+aP– Mõned inimesed ei ole koerad. S–oM+ Mõned inimesed ei ole surelikud. S–oP+ Praktilises arutlemises võib olla tarvis põhjendada kolme väidet, millest on võimalik moodustada ka süllogism. Kui on võimalik moodustada kehtiv süllogism, siis piisab selle 6 süllogismi eelduste põhjendamisest. On praktiliselt kasulik, kui mõnikord õnnestub näidata, et mingi ebameeldiv väide tuleneb paratamatult mingitest eeldustest, mida kuulaja on valmis tõeseks pidama. KATEGOORILISE SÜLLOGISMI KEHTIVAD MOODUSED
Antud juhul oli lõppjäreldus juhuslikult tõene, kuid sama skeemi järgi võime saada tõestest eeldustest ka väära lõppjärelduse. Selleks koostame nn vastunäite, st täpselt sama arutlusskeemiga teostatud arutluse, mille eeldused on tõesed, ent tulem väär: Kõik koerad on surelikud. M+aP Mõned inimesed ei ole koerad. SoM+ Mõned inimesed ei ole surelikud. SoP+ Praktilises arutlemises võib olla tarvis põhjendada kolme väidet, millest on võimalik moodustada ka süllogism. Kui on võimalik moodustada kehtiv süllogism, siis piisab selle 6 süllogismi eelduste põhjendamisest. On praktiliselt kasulik, kui mõnikord õnnestub näidata, et mingi ebameeldiv väide tuleneb paratamatult mingitest eeldustest, mida kuulaja on valmis tõeseks pidama.
annaabi.ee 
