hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema!). Tavateadmine vs teaduslik teadmine Autoriteetne inimene palub üliõpilastel anda
Kuna B-hepatiidi tunnused ei ole selgesti äratuntavad, saavad inimesed oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Arst kontrollib B-hepatiidi olemasolu, võttes Teilt vereproovi ja kontrollides, kas see sisaldab viirust. Mul on diagnoositud B-hepatiit, mida ma peaksin järgmisena tegema? Kui Teil on diagnoositud B-hepatiit, jälgib arst tähelepanelikult Teie maksa seisundit. Kui esineb maksakahjustuse tunnuseid, arutate tõenäoliselt koos arstiga ravi vajalikkuse ja viiruse raviks olemasolevate ravivõimaluste üle. Kuigi viirust ei ole võimalik organismist täielikult eemaldada, saab seda vähendada tasemeni, kus see enam kahjulik ei ole. Arst annab Teile nõu ka selle kohta, kuidas kaitsta oma maksa kahjustuste eest, näiteks tuleks vältida alkoholi ja suitsetamist (need kiirendavad maksakahjustuse kulgu) ning lasta ennast vaktsineerida A-hepatiidi vastu. Lõpuks räägib arst Teile sellest, kuidas ära
Ühest küljest võib tundmatu sõna lisamine teksti pöörata terve tähelepanu sõna seletusele. Seega võib lause algus meelest ära minna ja lause tuleb uuesti läbi lugeda. Veel on lausesse lisatud lauselühend arutades. Vahel on vaja kasutada lauselühendeid, põimlauseid või tundmatuid sõnu, kuid kõiki neid ei tohiks kasutada ühes lauses koos. Seda lauset annab kenasti kergemaks muuta. Näiteks: Kui arutate grupis päevakajaliste sündmuste üle, võib tekkida antipaatia* ehk vastumeelsus mõne vestluskaaslase suhtes. Selline näide ilmestab hästi inimese soovi hoida pigem omasuguste poole. Näide 3 Teksti (õpiku) ülesehitus peab olema loogiline. See aitab lugejal seoseid luua. Lisaks peaks tekstis olema midagi kaasakiskuvat, samas midagi üldistavat (joonis, pilt). Autor peaks viitama ka olulisematele mõtetele, mida ta soovib edastada. Väljavõtted õpikust:
sültub ka situatsioonist.) , emotsionaalne seisund. See on kõnearenduse ja suhtlemise arendamise seisukohast oluline (emotsionaalsest seisndust sõltub suhtelmine päris palju). Kui laps tõstab häält ja teie ka tõstate, siis kes teglt juhib vestlust?), individuaalsus, mida madalam intellek, seda stereotüüpsemaid keeleväljendeid kasutatske (nt ka loomingulisus). Lõpuks situatsioon ja eelnev kontekst (mida olete lugenud, mille üle arutate). Nendest asjadest sõltub kavatsuse realiseerumine!! Kõne, soovi, kavatsuse loomine peaks olema meie, õpside ülesanne. Ei ole ühest vastust, kuidas seda teha , nt kuidas last kõnelema panna, sest vahel õnnestub, vahel mitte ja mitte kõikidega samamoodi. MÕTTESÜNTAKS EHK SISEMINE PROGRAMM: Tuleb luua üldine plaan, mis teemal räägin (TEEMA, millest, kellest?)ja mida ma üldiselt sellest räägin (REEMA, mida?). Nt et nuga on terav, ja mida siis rõhutan jne.
Ülejäänud grupp ehitab labürindi toolidest, nöörist, paberist jne. Juhata kinniseotud silmadega laps läbi labürindi ainult sõnadega juhendades. Et juhtida kinniseotud silmadega laps läbi labürindi, on vajalik asetada ennast tema olukorda. OSALEMINE Anna lastele võimalus osaleda paljudes erinevates tegevustes. KOOSTÖÖ Palu ühel lastest alustada mingi loo jutustamist, siis peata jutt ja lase järgmisel lapsel edasi jutustada. Anna igale lapsele võimalus osaleda. SUHTLEMINE Kui arutate lastega midagi, proovige järgmist võtet: enne kui järgmine laps hakkab rääkima, peab ta tegema väikese kokkuvõtte eelkõneleja jutu kohta. Kui ta ei saa sellega hakkama, siis peaks viimane kõneleja kordama, mida ta ütles. Seejärel on kindlasti võimalik teha kokkuvõte eelnevast jutust. HEAKSKIITMINE Iga laps valib vastava iseloomujoone, mis talle meeldib, ja moodustab heakskiitvaid lauseid selle iseloomujoone kohta. Laps peab välja tooma, mis talle selle
annaabi.ee 
