o Soovimatus muuta väljakujunenud harjumusi; o Teadmatus; o Määramatus; o Usaldamatus juhtkonna suhtes; o Informatsiooni valesti tõlgendamine või mõistmine. 14. Millised töötajad osutavad muudatustele enam vastuseisu? o Tuginevad otsuste tegemisel oma isiklikele kogemustele; o Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi; o On seisukohal, et alati on ainult üks parim lahendus ja keelduvad teisi variante arutamast; o Kardavad riskida. 15. Mis võib kujuneda muudatuste elluviimisel kõige raskemaks? o Inimeste mõttemaailma muutmine; o Suhtumise, hoiakute muutmine o Pikaajalise rutiini murdmine; o Kaasamine otsustusprotsessidesse. 3 16. Kuidas ületada vastuseisu muudatustele? o Empaatia ja toetus avameelsed suhted juhi ja alluvate vahel;
küsis, mis on tarkus. Õpetaja ütles: „teenida rahvast kohaselt, austada haldjaid ja vaimusid, ometi hoida neist eemale, sellest võib öelda tarkus“. Konfutsius täheldas muutust hiinlaste mõtteviisis jumalikes küsimustes, kuigi ta neist harva kõneles. Varasema dünastia aegu nähti jumalat kui shangdi´d, „ülemvalitsejat“. Mõned Konfutsiuse jüngrid kaebasid, et ta kõneles harva tian`ist (taevas, loodus ja ilm üldiselt) ja et ta keeldus arutamast taeva tahtega seonduvat, kuigi teised neist kõnelesid. See muudatus sõnades tähistab olulist lahtiütlemist personaalse ja aktiivse moraaliautorideedi 4 kontseptsioonist. Konfutsiuse ja tema järgijate jaoks on moraaliautoriteet umbisikuline ning reeglid sisalduvad püsivaid loodusseadustes. Oleks väär pidada Konfutsiust ateistiks, sest ta
kokku rutjutud universum hakkab taas paisuma ja nii sünnib ikka ja jälle. Sellist universumit on nimetatud fööniksuniversumiks. Fööniks on antiikmütoloogias lind, kes end tulejumalale ohverdades leekides tuhaks põles, ent siis tuhast jälle ellu ärkas '' (Kaplinski 2009:161). '' Kuigi teadusel pole päris usaldusväärseid vahendeid maailmalõpu stsenaariumite kontrollimiseks, tõestamiseks või ümberlükkamiseks, ei takista see teadlasi seda arutamast. Kuskil, siin universumi piiril on ka piir, kus lõpeb päris teadus ja algab miski, mida võiks nimetada teadusfantaasiaks või fantastiliseks teaduseks. Nii nagu võime küsida, kas Linnutees või teistes galaktikates on meie Maa taolisi planeete, kus elab arukaid või vähemalt enda meelest arukaid olevusi. Võime küsida sedagi, kas meie universum on ainus või on olemas midagi muud, mõni teine universum, mis on võib-olla
Inimesi häirib, et keegi teine püüab neid muuta. Tõrjutakse sotsiaalselt külge, mitte tehnoloogilisi muudatusi. PÕHJUSED: 1) Isiklikud huvid: hirm tuleviku ees 2) Infopuudus ja info ühekülgne tõlgendamine 3) Soovimatus muuta oma väljakujunenud arvamusi. VASTUPANU OSUTAVAD INIMTÜÜBID: 1) Tuginevad otsuste tegemisel tugevalt oma isiklikele kogemustele 2) Arvavad, et põhitingimused ei muutu kunagi 3) On seisukohal, et alati on ainult üks parim lahendus ja keelduvad teisi variante arutamast 4) Kardavad riskida. Neile inimestele on iseloomulik liigne muretsemine ja enesekindluse puudumine. KELLEL ON KÕIGE ROHKEM KAOTADA: Need on suurimad vastased. Lavinumad muudatusele vastuseisu põhjused on: 1) Oht isiklikele huvidele, võimu, prestiizi või sissetuleku vähenemise kartus 2) Juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused 3) Sellised isiksuseomadused nagu vähene kohanemisvõime, enesekindluse puudumine ja kartus riskida. 17
käik, et see tunnustamine pidi toimuma sama mudeli järgi, mis oli sõlmitud liit Saksamaaga, ka nüüd dets Moksva pakkus ING salaprotokolli sõlmimist. Nõukogude Liidu poolt olid need dokumendid ette valmistatud ja sellel on saj on need avaldatud. Järgmine piiriprobleemiga seotud kokkusaamine toimus 1942. a kevadel, kui ING sõitis Molotov, kes ka esialgu muude küsimuste kõrval tuli välja sellega, et ING peaks tunnustama NSV Liidu piire - ka sel korral ING keeldusid seda arutamast, mille peale Molotov pahaseks sai ja saatis telegrammi Stalinile, kuidas edasi käituda, mille peale Stalin käskis piiriküsimus kõrvale jätta. Enam NSVL väga ühemõtteliselt piiride tunnustamist ei tõstnud esile sõjaaegsetel kohtumistel. Dets 1941, kui NSVL olukord oli väga keeruline, juba nendes tingimustes Kremlis mõeldi, mis sõja järel peaks saama. 42. a kevadel oli olukord taas rindel keeruline ja NSVL oli lepet vaja, mida mindi ING sõlmima. 43.-44
annaabi.ee 
