Vahel ka lapsed, kes on üleoleva suhtumisega teistesse õpilastesse. Kiusajad ise kardavad, et ka nemad võivad sattuda ohvriteks. Õnneks õpin ma väikeses maakoolis, kus probleemid koolivägivallaga ei ole suured, kuid kahjuks esineb seda ka meie klassis. Olen mõtlema hakanud, et ehk saavad klassikaaslased, sealjuures ka mina, mõjutada kiusajaid, et tegemist on vägivallaga, mis ei tohi toimuda. Mulle meeldiks, kui õpetajad sellele rohkem tähelepanu pööraksid ja probleeme arutaksid nende laste vanematega. Kui õpetajad oleksid mõistvad ning ei nimetaks probleemide rääkimist pealekaebamiseks, siis teaksid nad, kuidas asjad päriselt klassis on. Ei tohi karta rääkida täiskasvanutele enda ja teiste muredest vaid häbenemata otsida neilt abi kuni probleemid ei ole veel suureks paisunud. Elada tuleks järgmise mõttetera järgi: tee teistele alati seda, mida sa soovid, et sinule tehakse ning ära tee kunagi seda, mida sa ei soovi, et sinule tehtaks.
Kuidas täpselt saab laps käituda nii, et ta on järjekorras seistes teiste vastu kena? Mida saab laps teha selleks, et maha rahuneda? Kuidas istutakse pingis paigal? Millisel viisil saate teie aidata lapsel uusi soovitavaid käitumisviise omandada? (2 p) Mõelge läbi, millal ja kuidas te lapsega ebasoovitavast käitumisest räägite. Milline aeg on sobilik arvestades teisi tegevusi? Oluline on, et nii laps kui ka õpetaja arutaksid ebasobiva ja sobiva käitumise üle, kui mõlemal on selleks piisavalt rahulik meeleolu. Oluline on, et teie näoilme, hääletoon, kehakeel ning sõnastus kõik toetaksid lapse soovi õppida uut sobilikku käitumisviisi. Millal ja kuidas te igapäevaste tegevuste käigus lapsele soovitavat käitumist meelde tuletate? Meeldetuletuses peate osutama konkreetsele käitumisviisile, mida te just sellel hetkel
vaadata. Virtuaalmeeskonna liikmete jaoks on see tegevus veelgi raskem kui tavameeskonnaliikmete jaoks, sest meeskonnaliikmed ei asu ühes geograafilises kohas koos ning see raskendab usalduslike suhete ja ühise arusaama tekkimist koostöö eesmärgi osas. Seetõttu oleks mõttekas võimalusel esimene koosolek viia läbi kõigi osapoolte vahel silmast-silma kohtumisena, et virtuaalmeeskonna liikmed saaksid omavahel tuttavaks, looks usalduslike suhteid ning arutaksid läbi ja vaidleks omavahel selgeks koostööreeglid. Virtuaaltöö uuringutes on leitud, et silmast-silma kohtumiste puudumine ja ainult IKT-le lootmine lühendab (pikas perspektiivis) virtuaalmeeskonna koostöö kestvust ja efektiivsust; mõjutades eelkõige halvasti virtuaalmeeskonna liikmete omavahelisi suhteid (Nandhakumar, Baskerville 2006). Vastus küsimusele "miks me koos oleme?" peab kõigi virtuaalmeeskonna liikmete jaoks selgeks saama soovitatavalt silmast-silma kohtumise käigus
mürataset ja rahutust tõstab ; isegi kui selleks teguriks on mentee käitumine klassiõpetajana. tuleb kokku leppida enne mingisugust mentoripoolset „otsese klassikontrollimise“ rakendamist. Enne igasugust tagasisidesessiooni on äärmiselt oluline, et mentor ja mentee arutaksid kolle- Viimane, mida toetav kolleeg peaks tegema, on edastada klassile avalikult sõnum, et toetatav giaalse tagasiside eesmärgi ja loomuse üle (mentorilt menteele ja vastupidi). kolleeg on ebatõhus, ebakompetentne õpetaja. Mina eelistan edastada sellisel sobival hetkel
annaabi.ee 
