mürgisuse. 10 SEENEMÜRGITUS Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Oleme kogenud seenetundjad ja käitume arukalt, võtame metsast kaasa vaid kindlalt tuntud seene ja siiski võime saada mürgitatud. Miks? Siin on põhjuseks seente muutunud välimus, muteerumine. On väga keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noored seened) arusampinjonist või kitsemampslist. Seega võivad seenemürgituste põhjuseks olla: · seente muutunud välimus, mürgiste seente segiajamine söödavate seentega. · vaesus, mis paneb korjama mida iganes, et kõhtu täis saada. · mõnuainena-hallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente (punane kärbseseen) üledoseering. · Seente vale töötlemine nende toiduks valmistamisel
Ecstasy, amfetamiin. 15.5. SEENEMÜRGITUS Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt.Oleme kogenud seenetundjad ja käitume arukalt, võtame metsast kaasa vaid kindlalt tuntud seene ja siiski võime saada mürgitatud. Miks? Siin on põhjuseks seente muutunud välimus, muteerumine. On väga keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noored seened) arusampinjonist või kitsemampelist. Seega võivad seenemürgituste põhjuseks olla: · seente muutunud välimus, · vaesus, mis paneb korjama mida iganes, · mõnuainena-hallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente (punane kärbseseen) üledoseering. Tuleb eristada: 1. tõelist seenemürgitust · jäädavalt mürgiste seentega (teatavasti mõningad seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse)
3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid
· 3. allergilis-ülitundliku reaktsiooniga Eestis kasvavast umbes 4000 seeneliigist on ligikaudu 150 suuremal või vähemal määral olemuslikult mürgised. Kaugeltki mitte kõik nendest ei kujuta siiski otsest ohtu meie tervisele, kuna neid ei sööda. Küllaltki palju mürgistusi esineb aga metsast korjatud mürgiste seentega, mida on ekslikult peetud söödavateks. Näiteks on üpris keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noorelt) arusampinjonist või kitsemamplist. Sõna tõsises mõttes tapvalt mürgised on vaid sugukonna Kandseened (Galerina) perekonna Kärbseseened (Amanita) liigid roheline (Amanita phalloides) ja valge kärbseseen (Amanita virosa), mis sisaldavad amatoksiine (, ja -amanitiinid) ning fallotoksiine nagu falloidiin, falloiin ja fallolüsiin. Amatoksiine sisaldavad ka teised Amanita liigid Amatoksiinid e. amanitiinid on termostabiilsed veeslahustumatud tsüklilised oktapeptiidid
annaabi.ee 
