slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli, siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab inimene end igati paremini, ei lisandu parasiitväljendeid, ei partikleid, ega ka mõttepause. Kõnekeelt vajame aga selleks, et suhelda lihtsas, arusaadavamas keeles teiste inimestega. Vastupidiselt kirjakeelele, kus väljendatakse rohkem püsivat olekut ning püsiväärtusi siis kõnekeeles väljendatakse hetke tundeid ning emotsioone, milleks on siis pealmiselt viha, rõõm ja kurbus. Kui siiamaani võrdlesime kõnekeelt ja kirjakeelt siis järgnevaga soovin sellele võrdlusele anda uue mõõtme, milleks on sõna jõud. Tahtmatult meenub üks vana pärsia muinasjutt, kus sultan soovis saada maailma parimat ja maailma halvimat rooga
ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid. 1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid. 1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult lahti kirjutatud, et õpetajal oleks parem oma tööd teha ja on selge arusaadav pilt tegevustest. Konkreetsed kasvatusülesanded näitavad ära lõppeesmärgi, milles igas
agressiivseid suure lihasmassiga kui ka tundlikke pehme käitumisega poisse. Poisid kasutavad rohkem paremat ajupoolkera, kus on peidus vastuhakkamise ja allaandmise reaktsioonid. Kuna meeste aju pole kogu aeg aktiivne, peab aju otsustama, millele tuleb reageerida. Selle käitumise eelis on kiirelt jõuda eesmärgini. Kui tüdrukud jätavad lühikeseks ajaks meelde mõne info näidete abil, siis poisid suudavad seda paremini ja pikemalt meelde jätta siis, kui info on arusaadavamas vormis. Samuti jätavad nad meelde ka ebaolulise info, mida hiljem saab kasutata teisse vormi avaldatuna. Poiste seas on enam geeniusi, ent veel rohkem rumalaid- neil on omane suur IQ variatiivsus. Poisid on lärmakamad, laisemad, lapsikumad, aktiivsemad, võistlusjanulisemad ja rahutud. Tihti on ka nende õpitulemused põhi- ja keskkoolis halvemad (tüdrukud saavad ligi 60% parematest hinnetest). Ülikooli sisseastumiseksamite tulemused näitavad, et
Ei saa ju eeldada, et inimene sõnastikust midagi järele vaadates vaataks kõigepealt eessõnast tähistusi. Mõelge kasvõi enda sõnastikukogemuse peale – millal viimati lugesite mõnd eessõna, kui arvustamise eesmärgil lugemist mitte arvestada? Keeleoskus Mitmekeelses sõnastikus võib plaanitavale lugejale tuttavam olla lähtekeel või üks sihtkeeltest. Metainfo (tähistused, lühendid, aga ka selgitused) võiksid võimaluse korral ikka arusaadavamas keeles olla. Keelelist infot (morfoloogiat, kasutusnäiteid jms) tasuks aga anda just võõrama keele kohta, olgu see siis lähte- või sihtkeel. Erialateadmised Kui võhik ootab sõnastikult lihtsust ja arusaadavust, siis asjatundja pigem just täpsust ja peensuste eristamist. Viimasteta võib spetsialisti usalduse kergesti kaotada – kui ta leiab sõnastikust ühegi väite, mis tema teada ei vasta tõele või vähemalt ei ole piisavalt täpne, siis pole
annaabi.ee 
