jugapuud. Konstrastiks istutatase parki võõrpuuliike, milleks on tavaliselt euroopa ja siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab
(1) Kaitsealal, hoiua lal või püsielupa igas asuvate poollooduslike koosluste, m is ei asu Natura 2000 võrgustiku a lal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartide l 1 märgitud projektiala l hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiua la l või püsie lupa i gas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on:
(1) Kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel 1 märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiuala või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on:
Loomühikute arvestus: · Lüpsilehm = 1,2 lü · Vähemalt 6 kuu vanune kits või lammas, kits või utt tallega = 0,15 lü · Hobune = 0,2 3. Loomade karjatamise toetus. Toetuse määr 144 kr lamba või kitse kohta. Vajalikud piirdeaiad. Loomühikute arvestus: · Veis = 1 lü · Hobune = 1 lü · Lammas või kits = 0,18 lü 4. Pool-loodusliku koosluse hooldamise toetus (puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, sooniidu, loopealse kadastiku, nõmme või aruniidu) Toetusemäärad: · Puisniidu ha kohta 3725 kr/ha/aasta · Teised pool-looduslikud rohumaad 2910 kr/ha/aasta. · Nõue, et vähemalt 1 kord karjatatud või niidetud 1. oktoobriks. Loomühikud: · Üle 24 kuu vanune veis, ammlehm = 1 lü, · Üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga = 0,7 lü · Üle 1 aasta vanune lammas või kits, utt või kits kuni 6 kuu van tallega = 0,15 lü · 6 kuu kuni 1 aasta vanune lammas = 0,05 lü. 5
annaabi.ee 
