maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning toiteväärtuse dünaamikale niidete ja aastate lõikes. Materjal ja metoodika Harilik lutsern (Medicago sativa) `FSG 408 DP` ja hübriidlutsern (Medicago varia) `Karlu` külvati 31.mail 2006 puhaskülvis (16 kg ha-1 ) ja vastavalt variandile segus ühe kõrrelisega (kõrrelise külvisenorm oli pool puhaskülvimäärast): põld-raihein (Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14. aprillil), kuid maikuu alguse külmalaine nullis aprillikuu looduse arengu edumaa. Heintaimede kasv hoogustus 14.
– palu-härghein Melampyrum pratense – võnk-kastevars Deschampsia flexuosa Laanelill http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold
Third level Fourth level Fifth level Harilik sinihelmikas Molinia caeulea Click to edit Master text stylesParasniiske Second level 30- 150 cm Third level Fourth level Fifth level Roog-sinihelmikas Molinia caerulea subsp. arundinacea Parasniiske Click to edit Master text styles ~ 180 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Vitshirss Panicum virgatum Päike kuni poolvari Parasniiske Click to edit Master text styles Second level ~ 150 cm Third level Fourth level Fifth level
ümber. Jõe põrkeveeru poolsel küljel lähenevad luhad pidevalt jõele, kuid jõe liuveerul ladestuvad settekihid ja need alad kerkivad ning eemalduvad jõest. Seetõttu läbivad kooslused jõe kaldal mitmeid arengustaadiume. Järsematel nõlvadel jääb osa vahepealseid staadiume ära, nende suktsessiooni rida on järgmine: Carex gracilis`e ass. kaldaäärne variantDigraphis arundinacea (Phalaris arundinacea) ass. Carex gracilis`e var.Ranunculus repens-Poa trivialis`e ass. või taimkatteta ribaDeschampsia caespitosa- Festuca rubra ass. (Pork, 1964). Kaldalähedastel aladel asenduvad taimekooslused teistega vastavalt niiskustingimuste muutumisele. Jõesängi ümberasetumisega seotud ökoloogiliste tingimuste muutumiste suurt osatähtsust näitab ka erineva lõimisega kihtidega kaetud sette- ning turbahorisontide sage esinemine mullaprofiilis
• Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad.
rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid. Kõrs püstine 60-130 cm kõrge, kahe nähtava sõlmega. Lehed kuni 1 cm laiad, ererohelised, pealmiselt pinnalt tugevalt läikivad, alt tuhmid, longus. Pööris suhteliselt hõre, väga peente harudega, heleroheline või kollakaslilla, 9-15 cm pikk. Pähikutelje
enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le. Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl)
annaabi.ee 
