mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m diameetriga ring) ja tutvuti ala taimestiku, reljeefi ja veereziimiga. Seejärel määrati puurinded ja liigid ning loeti puud. Puurinde lugemist alustati esimesest rindest ja lõpetati alusmetsataimedega. Herbaariumi koostamiseks koguti alusmetsa- ja rohurindetaimed ning samblad. Järgmiseks valiti kaevekoht ning tehti mullaprofiili kirjeldamiseks kaeve. Arumetsas tehtud kaeve sügavuseks sai 75 cm. Soometsas tehtud kaeve sügavuseks sai 125 cm. Kaevetes määrati mullahorisondi tüsedus ja lõimis ning võeti igast horisondist proov äigejoonise ja liimmonoliidi valmistamiseks. Mullaproovid pakiti plastkarpidesse. Kaeve sügavuse ja horisontide tüseduse mõõtmiseks kasutati mõõdulinti. Mullahorisontide määramiseks võeti igast horisondist väike proov ja katsetati, kas sellest on võimalik veeretada kuulikest ja
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi, mis on tüüpilised arumetsas, niidul, veekogudes ja mujal. Madalsoo iseloomulikeks liikideks on rohurindes angervaks, ubaleht, soo-kuuskjalg, soosammal. Siirdesoode taimestik ühendab endas nii madalsoode kui ka rabade taimestikule iseloomulikke jooni. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitseva mänd ja sookask. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv. Taimedest on esindatud tarnad, soopihl, alpi jänesvill ja turbasammal. Rabade taimestik.
Samblarindes domineerib turbasammal.(rabasamblad). FULL- DRAINED SWAMP FORESTS KÕDUSOOMETSAD The specitic features of this group of types are the intensively drained bog soils with horizons of forest litter and of well-decomposed peat decay as well as the ground vegetation characteristic of forests on mineral soil. Selle grupi spetsiifilised tunnused on nii hästi kuivendatud turbamullad, metsakõduhorisont ja hästilagunenud kõduturvas nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests
annaabi.ee 
